Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Mikk väga tahaks, et iga lapsevanem, kes püüab oma lapsega eesti keeles rääkida saaks ka tuge heade raamatute, muusika- ja jutuplaatide ning filmide näol. Mikuga kontakti võttes võib jõuludeks lapse sussi sisse pugeda esivanemate keel! Tegelikult tegutseb Mikk aastaringselt: annab nõu, paneb soovitud raamatuid ja muid materjale posti võib proovib suveti kaasa tuua, kui ta Ontariosse Kotkajärve kanti jälle satub... Mikk tooks head lugemist ja kuulamist ise teie jõululaatadele kohale, kui saaks. Aga ta ei saa – Mikk on Eestis.

 

Vaatasin eelmisel neljapäeval Eesti Televisioonis jutusaadet „Kahekõne“, kus stuudios olid Indrek Treufeldt ja Neeme Raud. Tegemist oli väga huvitava intervjuuga. Indrek töötas ju mitu aastat Brüsselis ETV korrespondendina ja Neeme on juba üle kahekümne aasta elanud New Yorgis ning edastanud sealt uudiseid nii ETV-le kui ka Eesti Raadiole, mis nüüd on Eesti Rahvusringhääling.  Indrek küsis Neemelt, kuidas talle on meeldinud tema töö Ameerikas nii pikkade aastate jooksul, ja kommenteeris, et teda ajab segadusse USA poliitiline süsteem oma kongressi ja senatiga. Eks see nii olegi, et elus ajab segadusse see, mida sa ei tunne ega tea, kõik vana ja tuttav aga on imelihtne.

 

Olen sageli kirjutanud sellest, kui vähe asjad siin ilmas muutuvad, ja sellest, kuidas meile tundub, et me oleme kõigega kuidagi seotud. Vanasõna: „Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta“ on minu meelest üks elu põhitarkusi.  Lugesin äsja Pierre Salingeri raamatut „With Kennedy“ („Koos Kennedyga“), mis ilmus kirjastuselt Doubleday & Company 1966. aastal. Mis mulle selle raamatu juures kõige enam meeldib, on viis, kuidas autor kirjeldab aega ja olusid, mil võim läks Eisenhoweri administratsioonilt üle John F. Kennedyle – vanimalt presidendilt, kes selle ajani Ameerikas oli olnud, noorimale, kes selleks ajaks kunagi Ameerikas olnud. Pierre Salinger oli president Ken-nedy pressisekretär, seetõttu on tal täpne ülevaade tolleaegsete võimukandjate probleemidest. Peab meeles pidama, et tol ajal olid ajalehed kõige tähtsamaks informatsiooniallikaks ja vaid suurimaid väljaandeid võeti tõsiselt.

 

Eestlaste massiline ränne Soome tööle ja elama tekitab soomlastes imestust ja hämmingut, aga põhiliselt suhtutakse hõimuvendadesse ja –õdedesse positiivselt. Eesti madalat elatustaset ja puudulikku sotsiaalkaitset kirjeldavad artiklid Soome meedias on pannud soomlased mõistma, millistest olu-dest paljud eestlased tulevad. Kolimine välismaale, mõnda vanasse Euroopa riiki, on paljudele Eesti peredele ainus võimalus, et elada inimväärset elu – või et üldse ellu jääda. Kõik te teate, et ma ei liialda. Kas te aga teadsite, et Soomes on töötukassas praegu arvel üle 8000 eestlase? Või et eelmisel aastal maksti ainuüksi Helsingis toimetulekutoetust enam kui tuhandele eestlasele?

 

Terve suve jooksul küsisin endalt toimuvat pealt vaadates korduvalt, miks ma ei kirjuta selle kohta artiklit. Ja vastasin: see ei muudaks midagi. Lauristin kirjutas, Kivisildnik kirjutas, paljud kirjutasid. Et rahva ja riigi vahele tekkinud lõhe süveneb, et nii edasi enam ei saa.  Aga saab küll. Mis mõtet on avaldada arvamust ruumis, mida Aare Pilv tabavalt nimetab „kurdiks ajastuks”? Peale selle, et saaks endal südamelt ära, või hoopis närvi mustemaks. Võim valdab vaba mõtte tasalülitamise mehhanisme perfektselt. 

 

Just sügise ja pika talve üleelamise tarvis said omal ajal loodud keldrid ja sahvrid. Varjunatukest annavad toiduvarudele ka aidad, kuurid ja moodsa aja garaažid. Meil aga kahjuks selliseid kohti linnakorteriga ei kaasne. Maalt toodud hoidised ja puu- ning juurekraam on seega saanud nädalaid imetleda tähistaevast ja koitu meie rõdult. Nad isegi elasid üle Eesti esimese tänavu sügisese öökülma. See saabus vaid mõned tunnid enne kui ilmselt mitmel pool kirde-USAs läks ka esmakordselt alla nulli. Lõuna-Eestis, päris Läti piiri ääres mõõdeti 12. oktoobril enne keskööd -0.6 kraadi, laupäeva 13. okt. hommiku esimestel tundidel olid külmakraadid laienenud ka meie ja Venemaa piiriäärsele alale ehk õigemini Petserimaale.

 

Meie majandusminister Juhan Parts püüab eesti rahvale selgeks teha, kuidas Eesti Energia hakkab vähem maksma taastuvenergia tootjatele. Ja nagu mina asjast aru saan, on paljud eestlased selle üle õnnelikud. Eesti Energia teatab, et taastuvenergiatasude langetamine langetab ka tarbija elektriarvet. See jutt on mõttetu ja tähendab ainult ignorantsust faktide suhtes. Eesti Energia eesmärk on tavatarbijat kinni hoida ja endast sõltuvaks muuta, selle asemel et nad muutuksid iseseisvaiks energiatootjaiks. 

 

Poliitikauuringute Keskuse Praxis valitsemise ja kodani-kuühiskonna ekspert Hille Hinsberg kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et Islandil toimus 21. oktoobril referendum, kus inimesed otsustasid, kas riigi kõige tähtsa-mat seadust tuleb uuendada. Üllatav pole mitte see, et põhiseadust üldse plaanitak-se muuta, see on praegusel kujul kehtinud aastast 1944, vaid see, et uue versiooni on koostanud rahvas ehk need, kelle kohta seadus kehtima hakkaks. Islandlased läksidki valimiskastide juurde, et hääletada kodanikualgatu-sena sündinud põhiseaduse muutuste poolt või vastu.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo