Kreutzwaldi päev, Meri päev, Looritsa päev, Suburgi päev. Kirjanik ja režissöör Imbi Paju kirjutab, et meil on kiituse asemel kombeks öelda, et alati saab paremini, või küsida, miks tehtud pole veel seda, teist ja kolmandat. Aga oma tuleviku huvides peaksime õppima üksteist (taas) väärtustama.
Kas meil on eestlastena piisavalt elujõudu? Nii küsib tuntud keeleteadlane, folklorist ja usundiloolane Oskar Loorits Rootsis paguluses 1951. aastal väljaantud raamatus «Eestluse elujõud».

Details

Published: August 14 2012

Muutub keel ja muutuvad ka sõnade tõlgendused. Pärast Eesti vabaduse taastamist on ägedalt vaieldud mõiste ”vabadusvõitleja” üle. Selle omistamisele eriti neile, kes võitlesid Sinimägedes 1944.aastal, on kogu aeg olnud terav vastuseis, peamiselt nende poolt, kes vahepeal teenisid võõrvõimu, aga selle langemisel tegid läbi efektiivse metamorfoosi, mis osalt on redise laadi: vahetati koorevärvi, mis säilus koore all.

Details

Published: August 14 2012

 

Suvi on laste aeg. Kui suvi on alanud, tõstab ka laps täiskasvanus pead ja siis jooksevad ka suured inimesed kas rannas või maal kõige maise pärast muret tundmata. Suvi ongi nagu lapsepõlv. Läänes on koolisüsteem üles ehitatud vabriku või tehase põhimõttel. Klassiruumid näevad välja nagu töökojad ja lapsi on õpetatud lugema ja kirjutama selleks, et nad mõistaksid tehase suuniseid ja eesmärke. Neilt nõutakse, et nad teatud aja jooksul püsiksid oma kindlal territooriumil, nii et ükskord tehasesse tööle minnes ei muutuks nad püsimatuteks ja suudaksid paigal olla. Koolisüsteemis, kus mina käisin ja üles kasvasin, ühendasid klassiruume koridorid. Kui kell helises, pidi liikuma ühes klassist teise, mis tuletas meelde liikumist uude töökohta. 

Details

Published: August 04 2012

 

Ma räägin teile sellest, milline näeb välja minu tavaline päev maal.  Eile hommikul ajas mind täiesti hoolimatult üles naabrimees Aavo, kes oli saabunud Norrast, kus ta töötab. Aavol oli hing täis, sest talle taheti kogu aeg mobiili peale helistada, aga kõned ei tulnud läbi. Kui ta tahtis EMT-le kaebust esitada, siis ei läinud läbi ka tema kõned EMT lühinumbrile 123. Mina jällegi olin kuni varase hommikuni kuulanud internetist intervjuusid ja ei jäänud peale seda kaua aega magama. Nii et minugi tuju polnud suurem asi, kui Aavo hommikul mind jalast haaras, et mind üles äratada. Viimati nägin Aavot nii ärritununa eelmisel suvel, kui uss oli teda nõelanud, siis kutsusin ma talle kiirabi. Ka tol korral oli küsimus selles, et Aavo ei saanud EMT kaudu kiirabi kutsuda!

Details

Published: August 04 2012

 

Kanadas suvitades kuulsin ikka aeg-ajalt, kuis eestlased teisel pool suurvett ironiseerisid: "Meil oli ka kuumalaine: kaks päeva 18 kraadi." Või siis, et "Nädalavahetusel lubati siingi 30 kraadi, 15 laupäeval ja 15 pühapäeval." Oleme nüüd ise otsaga Eestis ja see pole liialdus. On südasuvi ja soojem, mida viimase pooleteise nädala jooksul meile siin tunda on antud on vaevuke 21 kraadi. Aga meist põhjapool elab veel oi palju rahvast, kuidas siis Soomes veel suvitatakse? Tegelikult on siinse haljendava looduse üle siiralt hea meel, sest ka igalühel neist nädalapäevist, mil oleme taas isademaal, on kasvõi natukene vihma ka sadanud. Lapsed tahavad muudkui kannuga lilli kasta ja neile vastatakse, "Pole vaja, kastke mänguveega." Seevastu igahommikune rituaal minu ema aias Torontos oli vara-vara kõiki lontis kaaskodanikke leotada, enne kui palavad kiired neile laskusid. 

Details

Published: August 03 2012

Sel aastal oli mul tõeline üllatussünnipäev! Olen seda alati ihanud, aga endale ei saa ju üllatust ise korraldada, eks ole?
Kord olen üllatussünnipäevale olnud väga lähedal. See juhtus palju aastaid tagasi, kui Eesti Maja restoranis Tallinnas seadsime saksakambri pidulikult korda minu sünnipäeva tähistamiseks.

Details

Published: July 23 2012

Vahest mäletab lugeja mu samanimelisi artikleid aastaid tagasi. Kuna ajas ja ruumis leidub ikka huvitavat, siis lisan veel mõned lood.
Õnnelik õnnetus
Mu lapsepõlves, 1933-38, veetsime suved Tapal, vanavanemate kodus. Need olid kaunid ja muretud ajad. Kui ilm vähegi lubas, istusime Valgejõe kaldal, kus oli tore mängida ja jões ujuda. Ühel õhtupoolikul läksime koju läbi soise metsa. Astusime hanereas mööda kitsast rada, isa-ema ees, siis mina ja viimasena vanaema.

Details

Published: July 23 2012

Eelmise aasta rahulikku kulgemist varjutasid eurotsooni probleemid, mis laienesid Lõuna-Euroopast põhja suunas ja mõjutasid ka Eestit. Sel puhul on olnud palju sõnavõtte, enamikus negatiivsed, kuulutades euro ja selle järel ka Euroopa Liidu hävingut. Sellega kaasneb valitsusvastane kriitika.

Details

Published: July 23 2012