Tänavu on Eesti Vabariik saanud 95. aastaseks. Neisse aastatesse mahuvad Eesti ajaloo traagilisemad ajad, kaks Nõukogu Liidu ja üks Saksa okupatsioon, mis lõid eesti rahvale raskeid haavu. Nõukogude Liidu okupatsiooni iseloomustasid massimõrvad ja küüditamised, ühiskonna eliidi hävitamine, põlisrahva keele ja kultuuri ahistamine, vägivaldne sovjetiseerimine, venestamine ja elanikkonna etniline muutmine.

Details

Published: April 08 2013

 

Hiljuti leidsin postis suurema ümbriku. Kuna ma saatjat nime järgi ei tundnud, avasin saadetise huviga. Ümbriku sisu ületas kõik ootused. Seal olid kaks vana fotot, lisaks leheküljesuurune suurendus kummastki. Üks neist piltidest on Tartu 16. algkooli  2. klassi grupifoto – õpetaja ja 30 last –  pildistatud mais 1938 –   seega 75 aastat tagasi! Juurdelisatud kirjas selgitab Chicago lähedal elav pr. Mia Kaldalu, et ta on mu kunagise Tartu koolivenna Olavi Maru õde. Ühendus Olaviga lõppes mul vara, sest perekond kolis 1939. a. jaanuaris Tallinna. Mäletan veel nende lahkumist. Teisel fotol on Tallinna Raua tänava algkooli 3. klassi koosseis 1939. aastal  – Olavi uus kool pealinnas.

Details

Published: April 01 2013

 

Mida teha talvikuga? Paljud vastaksid minu ülestunnistusele, et olen paadunud talvearmastaja ehk talvik tõenäoliselt arvamusega, et olen hoopis hälvik; teisisõna inimene, kellel on puue ehk hälve (disability). Sest talvest kinni hoidmine on ju kõrvalekalle normist. Kõik on temast väsinud, räägitakse. Tunnistan, et ka mul viskas möödunud nädalal korra üle, kui jäine tuul nõudis kogu jõu kasutuselevõttu ja kihu-tas veel solvanguna laste plastmassist kelgu hoobiga vastu sääreluud. Kui karjusin "Aitab!" üle tühja lumise välja, lõi toosamune mul plaksti hinge kinni.

Details

Published: April 01 2013

 

On naljakas, kuidas mõne inimese edusammud teatud alal panevad kogu rahva tegelema sama alaga. Pärast seda, kui praegune president, siis välisminister Toomas Hendrik Ilves tõi Tiigrihüppe programmi raames igasse kooli arvutid, motiveeris see tervet põlvkonda tegelema arvutitega. Tookordse ettevõtmise vilja naudib kogu rahvas tänini.  Me oleme interneti ehk e-rahvas, kes isegi hääletab interneti kaudu, kasutades ID-kaarti, me maksame parkimise eest ID-kaardiga ja teeme veel palju asju, mida pole enam mõtet siin isegi üles lugeda. Igatahes ilma interneti ja ID-kaardita ei kujuta me oma elu enam ettegi.  Pärast seda kui Tanel Padar ja Dave Benton võitsid Eurovisiooni 2000. aastal, tahtsid kõik Eesti noored saada superstaarideks. 

Details

Published: April 01 2013

 

Sain kutse Eesti Kaitseväe Orkestri taasloomise 20. aastapäeva kontserdile Estonia kontserdisaalis 16. märtsil ja sellele järgnenud vastuvõtule Estonia Sinises saalis. Kaitseväe orkester taasloodi 1. veebruaril 1993. aastal. Esimest koolitust jagasid eksperdid Rootsi ja Soome sõjaväeorkestritest. Soome kaitsevägi kinkis orkestrile üle neljakümne muusikainstrumendi. Praegu mängivad lisaks 40 professionaalsele sõjaväemuusikule orkestris ka 15 muusikust ajateenijat. Kaitseväe orkester kindlustab muusikaga riiklikke ja sõjaväelisi tseremooniaid. 

Details

Published: March 25 2013

 

 

IRLi välispoliitika nõukogu esimees Marko Mihkelson kirjutab, et on väär arvata, nagu oleks Eesti justkui loobumas viitest Tartu rahule. Sellist viidet pole kunagi piirilepetes olnud. Eesti rahvuslike huvide sõnastamine välispoliitikas ning nende eest seismine on olnud Isamaa ja Res Publica Liidus läbi aegade üheks oluliseks teemaks, mida on palju käsitletud nii erakonna siseselt kui ka avalikus debatis.

Details

Published: March 25 2013

 

Ma olen elanud Lõuna-Eestis Kurenurmes juba neli-viis aastat. Mu elu käib kindla rütmi järgi ja ma elan nii, nagu elati vanasti.  Ainuke kehaline harjutus, mida olen viimasel ajal teinud, on olnud ahjupuude tuppa toomine. Kui ma veel pealinnas elasin, siis käisin jõusaalis ja kõndisin seal lindi peal iga päev mitu miili maha. Nüüd ei viitsi ma enam treppegi kasutada, ka linna kortermajas sõidan mõned korrustevahed ikka liftiga. Ma räägin Helile, et ma ju maksan selle lifti kasutamise eest, aga ta ei kuula mind ja ei kasuta kunagi lifti. 

Details

Published: March 18 2013

 

Mitte alati pole lihtne õigesti käituda. Vahel me ka ei tea, kuidas see õigesti käitumine välja näeb. Me lükkame oma tegemisi tihti edasi, lootes, et kõik laheneb iseenesest.  Minu onunaine Austraalias, Vilma Polikarpus, suri hiljuti. Onu Uno, kes on üle 90 aasta vana, katsus minuga kontakteeruda, aga kummalisel moel ei saanud ta mind kätte ei Skype´i ega Facebooki kaudu. Kadus ära ka mu pojapoja nimi ja aadress neist kommunikatsioonivahenditest ja isegi oma naisega Tallinnas ei saa ma enam skaipida. Onutütar Merike helistas mulle Austraaliast juba siis, kui ta ema sai esimest korda insuldi. 

Details

Published: March 04 2013