Sisukord
Sisene kasutajana
Anneta TNP Toetusfondi
Toeta siin Vaba Eesti Sõna!
Donate here to Vaba Eesti Sõna!
Otsing
Stenbocki majas esitleti Kaarel Eenpalule pühendatud postmarki
Riigikantselei ja Eesti Post esitlesid Stenbocki majas riigivanem Kaarel Eenpalu 125. sünniaastapäeval talle pühendatud postmarki, mis on üheksas seeriast „Eesti riigivanemad 1918–2018“. Paminister Andrus Ansip ütles postmargi esitlusel, et tal on hea meel, et uus postmark pühendatakse suurele riigimehele ja poliitikule, kelle panus eestlaste igapäevaellu on olnud suurem kui me võib-olla arvata oskame. „Tänu Kaarel Eenpalule on meil olemas politsei, keda Eesti rahvas kõrgelt usaldab. Ta pani aluse politsei loomisele ja arengule, mille tulemusena on politsei Eesti rahva poolt üks kõrgemini hinnatud organisatsioon,“ ütles Ansip.
Read more...  
		- Details
 - Published: June 03 2013
 
Rannarootslased purjetasid Rootsi kuningale uudiseid viima
Esimese vabariigi aegne kaljas elustab vana traditsiooni ja seilab otse Stockholmi vanalinna. Reis algas põlistelt rannarootsi aladelt Noarootsist, täpsemalt Dirhami sadamast. Väike vahepeatus tehakse Ahvenamaal Mariehamnis ja 1. juuni hommikul purjetab vana kahemastiline kaljas juba uhkelt otse Stockholmi vanalinna sisse. „Esmalt peatume kuningalossi juures, seal anname üle oma kirja ja siis edasi on meile koht Vasa muuseumi juures,” rääkis Alar Schönberg, puulaevaseltsi Vikan juht ja Rootsi kirja viimise eestvedaja.
- Details
 - Published: June 03 2013
 
Eesti suvespordis särab noori talente
Kui mõni olümpia või muu väga suur võistlus, kus tavaliselt keegi ikka oma karjääri lõpetab, läbi saab, valdab mind mure, et nüüd tuleb Eesti spordis tükk tühja maad ja igavust. Alati eksin, sest kohe-kohe hakkab keegi kaela kandma ja rõõmu tegema. Lootust annab seis praegugi. Suurima üllatuse tegi Eesti juunioride võrkpallimeeskond, kes alistas maailmameistrivõistluste alagrupiturniiril järjest tugevad Ru-meenia, Bulgaaria ja Saksamaa ning takkapihta Iisraeli ja pääses finaalturniirile. Seda on eestlased suutnud vaid üks kord varem, ja sel-lest 14 aastat tagasi Tais mänginud meeskonnast sai hiljem kaks korda Euroopa meistrivõistluste lõppturniirile pääsenud rahvuskoondise tuumik.
- Details
 - Published: June 03 2013
 
Eestlase kolm põnevat detektiivromaani rootsi keeles
Andres Jallai sulest on ilmunud lühikese aja jooksul kolm rootsikeelset detektiivromaani: “Spionen från FRA” (Raadioluure spioon), “Landsförrädaren” (Riigireetur) ja “Natoagenten” (Nato agent). Raamatute teemad on Rootsi suurimad pärastsõjaaegsed mõistatused – võõrriigi allveelaevad Rootsi rannavetes, peaminister Olof Palme tapmine ja Estonia katastroof. Andres Jallai on nii ema kui isa poolt eesti päritoluga ja Rootsi mereväe eliitüksuse taustaga sõjaväelendur ja sukelduja, keda tuntakse ka kui rootsi luurelennuki DC-3 leidjat, mille Nõukoduge Liit 1952. a. Läänemerel alla tulistas. Tema juhitud tuukriterühm leidis 1998. aastal üles ka vene allveelaeva S7, mille laskis põhja Teise maailmasõja ajal soome merevägi Stockholmi saarestikus.
- Details
 - Published: June 03 2013
 
Ungarlane Szilárd Tibor Tóth päästab soomeugri maailma
Saabunud 1989. a. Narva Peterburist, kus ta vene keelt õppis, oli tol korral Szilárd Tibor Tóth’i ainus ost eestikeelne ajakiri Akadeemia. Ostu juures oli umbkeelne ajalehemüüja küsinud, milleks ta sellises imelikus keeles ajakirja üldse ostab. Siit sai alguse Szilárd Tibor Tóth’i salaarmastus Narva vastu, millele järgnes eelmisel sügisel Narva kolimine, et selles piirkonnas keeleõpetajana töötada. Szilárd võiks kirjutada doktoritööd 17. sajandi lõuna-eesti keelest Tartus või teha seitset keelt valdava polüglotina karjääri Budapestis, õpetada ungari keelt, jne. jne. – aga ta on seda kõike juba teinud. Tema teadusartiklite loetelu on üle kahe interneti lehekülje.
- Details
 - Published: June 03 2013
 
TÜ võistkond sai harjutuskohtuvõistlusel 290 ülikooli seast seni kõrgeima 84. koha
Hiljuti teatavaks tehtud XX Willem C. Vis nimelise rahvusvahelise kaubandusõiguse harjutuskohtuvõistluse tulemused on Tartu Ülikooli jaoks läbi aastate edukaimad – õigusteaduskonna võistkond saavutas 290 ülikooli seast 84. koha! Tartu Ülikooli seni parim koht oli eelmisel aastal saadud 149. koht. Selle aasta võistkonda kuulusid Kristina Promet, Jaana Lints, Edgar-Kaj Velbri ja Sandra-Kristin Noot. Tudengeid juhendasid tsiviilõiguse lektor Maarja Torga ning varasematel aastatel osalenud Maria Teder, Gea Lepik ja Kaisa Üksik.
- Details
 - Published: June 03 2013
 
Eesti-Vene piirilepingud said valitsuse heakskiidu
Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel kiitis valitsus riigipiiri lepingu ja merealade piiritlemise lepingu eelnõu heaks, lähtudes riikliku järjepidevuse põhimõttest. Valitsus tugines otsust tehes ka õiguskantsleri seisukohale, mille järgi on Eesti põhiseadusest tulenev riikliku järjepidevuse põhimõte kaitstud. Parlamendi väliskomisjon kiitis piirilepped heaks 14. mail. Välisminister Urmas Paet ütles valitsuse pressikonverentsil, et piirilepingute protsess on kestnud alates 1992. aastast ning selle 21 aasta jooksul on Eesti poolt nii eelnõu, piirijoone kulgemise kui muude aspektidega tegelenud sadu eksperte riigiametitest, ministeeriumidest, riigikogust ja valitsusest.
- Details
 - Published: June 03 2013
 
Tartus avastati Eestis üliharuldased vanad Pompei stiilis seinamaalingud
Tartus Vallikraavi tänaval asuvat maja renoveerides tellis kirjastus Avita minimaalsed viimistlusuuringud, et teada saada, milliseid värvitoone on esimene majaomanik seintel kasutanud. 19. sajandist pärit hoone seintelt tuli aga välja rohkem kui 130 m² haruldasi maalinguid. Nüüd on AS-i KAR-Grupp konservaatorid need täies ulatuses välja puhastanud, dokumenteerinud ja konserveerinud. Tartu ülikooli arheoloogiaprofessori Aivar Kriiska sõnul on tegemist nn Pompei stiilis kolmese horisontaaljaotusega tahvliteks jaotatud kompositsioonidega.
- Details
 - Published: June 03 2013
 
Tellimine
"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.
Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.
Toeta ajalehte
Toeta siin Vaba Eesti Sona!
Donate here to Vaba Eesti Sõna!








