Maarja Vaino

Tulevik on olnud ootamatu ja muutlik nagu Eestimaa ilm. Võib-olla seetõttu ei ole eestlased olnud ka kõige paremad pikas ajakategoorias mõtlejad, kirjutab 22. jaanuari Postimehes kolumnist Maarja Vaino.

Eesti keel on huvitav keel, sest selles puudub tulevikuvorm. Võib-olla on see lihtsalt grammatiline seik, millel pole sügavamat tähendust.

Details

Published: February 02 2020

Jüri Estam

Kui T.H. Ilves oli veel alles Saksamaal töötav analüütik, hakkas teda huvitama väljend vergangenheitsbewältigung. See mõiste tähendab kellegi püüet oma probleemse minevikuga siiralt ja võimalikult objektiivselt toime tulla. Seda eriti, kui mingi periood su rahva elus on olnud räpane. Viis, kuidas just sakslased on endale tuhka pähe raputanud oma II MS aegsete pattude pärast, on midagi üpris erakordset inimkonna ajaloos.

Details

Published: January 26 2020

Peeter Laurits

Me raadame oma metsi, veame välja palki nagu arengumaad, jahvatame metsa graanuliteks ja veame Taanimaale kütteks, tahame hakata Hiinale tselluloosi keetma, topime metsa põlevkivikateldesse ja kutsume kõike seda väärindamiseks, sedastab Peeter Laurits Vikerraadio 3. jaanuari päevakommentaaris.

Details

Published: January 19 2020

Jüri Estam

Tänane lugu tuleb jälle popurrii ehk päevakajalisest katkenditest kokkuliidetud kirjatükk.

Enne aastavahetust käis vikatimees paraku jälle pagulaseesti kodude ustel koputamas. Ma pole ilmselt ainus, kes jääb sügavalt mõtteisse, kui saabuvad järjekordsed sõnumid lahkunud teekonnakaaslastest.

Details

Published: January 14 2020

Uus aasta on see, millelt alati loodetakse, et ta toob midagi head. Nii on aastalõpu kõige müüdavamad raamatud Eestis kõiksugu astroloogilised ennustusraamatud ja horoskoobid. Nii on see alati olnud ja püsib ka edasi, sest elus saavad püsida vaid need inimesed, kes loodavad tulevikult head.

Details

Published: January 12 2020

Sõnaraamat selgitab: klounaad on “tsirkusenumber klounidega”. Ülekantud tähenduses öeldakse-kirjutatakse klounaad aga siis, kui jutt käib veiderdamisest-tembutamisest. Mul oli äsja põhjust kirjutada ühele suurele uudisteagentuurile, et Eesti valitsus võib lähitundidel koost laguneda tänu siseminister Mart Helme kas kehvasti või isegi provokatiivselt valitud sõnadele seoses sellega, et Soome sai endale hiljuti noorevõitu peaministri Sanna Marini näol, kes paistab silma oma küllaltki radikaalse vasakpoolsuse poolest.

Details

Published: December 26 2019

“Eesti elu” pole selle 30 aasta kestel, mil ma siin elanud olen, kunagi päris maha rahunenud, ega ka paika loksunud. Ennustasin juba alguses, et kulub vähemalt 30-40 aastat, enne kui taandub okupatsioonist tingitud mahajäämus ning siinsed eluolud lääneriikide omadega ühtlustuvad. Oli ka selge, et teravate nurkade ärasilumiseks kulub palju aega. Ka see ei tulnud eriti suure üllatusena, et kuna Vene hegemoonia siin kaua kestnud oli, siis tagasiminek lääneliku asjaajamise juurde ei tarvitsenud kõikides küsimustes valutult juurduda ega kulgeda. Neid püüdeid muutis veelgi komplitseeritumaks see, et lääs (õigemini küll Lääs suure algustähega) on vahepeal ise igasuguseid lainetusi kogeda saanud.

Details

Published: December 16 2019

Viimase ajal on tulnud mitmeid uudiseid Eesti raamatukogude kohta, küll plaanitakse kinni panna vanglaraamatukogu, küll üritatakse kooliraamatukogu ruumidesse mahutada innovaatilisemaid tegevusi, valdade liitmine on viinud mitmete väikeste raamatukogude sulgemise mõttele.

Details

Published: December 02 2019