Praegune olukord rajaneb suurelt osalt eelmise sajandi mõttemaailmale ja sellelt lähtuvale sündmustikule. Üks marksismi tugevuse põhjustest 20. sajandil oli väide selle teaduslikkusest. Seda tunnustati üldiselt lääne ülikoolides, olgugi et marksism sisaldab palju müstilisi ettekujutusi, et maailm areneb ühes kindlas suunas, mille vastu pole võimalik võidelda. Areng oli antud, kapitalismi kriisid viisid maailma vaesustumisele, enne kui lõplik otsustav võitlus lõi aluse sotsialistlikule õnneühiskonnale. Marksistlike ennustuste taustal kutsusid kogu maailma kommunistid üles loobuma lühinägelikust mõtlemisest endale ja selle asemel lükata kõik kõrvale, et üles ehitada tuleviku ühiskonda, mis tuleks meie lastelastele (võib-olla) kasuks. Kauge ja hädavajaliku eesmärgi nimel oldi valmis loobuma kaasaja vabadustest.

Details

Published: February 01 2010

Oleme jõudnud 00-aastakümne lõpuni. Algab 3. aastatuhande ja 21. aastasaja teismeline aeg. Tegelikult ei saa maailm sellest kunagi üle, ei saa ka valmis, kasvab, areneb – ja vahetevahel hääbub, et siis jälle tõusta. Selle näiteid on piisavalt viimaste aastatuhandete ajaloost – ja samuti kaudselt palju pikemast ajast enne seda.
Elame oma ajas, piiratud mineviku ja tundmatu tulevikuga, millel on ka piir, aga millega on seotud lootused paremusele. Samas kartus pahemuse eest. Lootus viib edasi, kartus mõjub pidurdavalt. Igaühel on isiklik maailm, mis aga sõltub tugevalt teistest. Palju oleneb sellest, kuidas me suudame kohaneda, mis ju eeldab isiklike soovide piirangut, ka ebameeldivate olude talumist.

Details

Published: January 21 2010

Kui asutati Rahvarinne, millega anti rahvale võimalus legaalselt alustada Eesti asja ajamist, ei osanud algul keegi täpseid ajatermineid nimetada, aga selge siht ja lootus oli. Ei jäädud ka ootama, mida juhtorganid ütlevad, vaid tihti mõeldi ja otsustati ise.
Juriidilise järjepidevuse vastu olid peamiselt kehtiva süsteemi esindajad, kes kartsid, et neil ei õnnestu säilitada oma positsiooni ja kõik parasjagu nende valduses või juhtimisel olev vara oma taskusse kantida. Tulemuseks oli, et okupantidega koostööd teinud pääsesid vaid kerge ehmatusega. Eesti taasiseseisvumisest said suurima võidu just nimelt need, kes olid kogu oma elu ja karjääri pühendanud ,,kodanlise niinimetatud Eesti Vabariigi" taastamise vastasele võitlusele.

Details

Published: January 11 2010

2009. aastaga on seotud mitu enam-vähem ümmargust tähtpäeva, on olnud üsna palju meenutada ja mälestada. Mõned tähtsamad: möödus 90 aastat Vabadussõjast Võnnu lahinguga, 85 1924. aasta 1. detsembri ülestõusu katsest, 75 1934. aasta Pätsi ja Laidoneri riigipöördest, 70 1939. aasta baaside lepingust ja 60 1949. aasta suurküüditamisest. Neid on mitmel viisil tähele pandud. Suurimaid laineid on löönud Rahvarinde asutamise 20. aastapäev, mis kergitas üles vanu vastuolusid, taasvabanemise arengu ja tulemuse saavutamise vastakaid hinnanguid.

Details

Published: January 04 2010

Molodjož Estonii kättemaksuartikkel on olnud peamiseks allikaks Lennart Meri süüdistamisel kaastöös KGB-ga. Neist süüdistustest lähtub Meri väsimatu kriitik Ando Leps, ka Virkko Lepassalu raamatus „Süümepiinadeta“ (2005), milles pühendatakse lisaks suurt tähelepanu Georg Merile, kes oli värvatud agendiks, aga täitis oma ülesandeid nii vastumeelselt, et KGB teda ei usaldanud.

Details

Published: December 14 2009

Details

Published: September 28 2009

70 aastat tagasi algas Teine maailmasõda, millele oli rajanud tee MRP. Oli verine ja dramaatiline, järgnes 50 aastat külma sõda ja N. Liidu juhitud idabloki lagunemine 1991. aastal.
Eelmistes kommentaarides oli sellest juttu seoses Eestiga. Nüüd vaatlen seda probleemi laiahaardelisemalt. Esiteks ei pea täieliselt paika väide, et vaba maailm võitis sõjaliselt Euroopas. Olulist rolli mängis Punaarmee, kes kandis ülisuuri kaotusi ja käitus jõledalt võidujooksus Berliini poole. Rindel oli punaarmeelastel valik kahe surma vahel - kas vaenlase poolt eest või politrukkidelt tagant. Venemaa on enda arvates ainuvõitja, kuigi N. Liit sõltus väga USA tohutust abist. On ka unustatud, et pärast MRP-sobingut käitusid N. Liit ja Saksamaa ligi kaks aastat kui liitlased, et nad jagasid omavahel Poola ja pidasid ühist võiduparaadi. Jagasid huvipiirkonnad, Balti riigid visati Moskvale söödaks. Nagu USA hiljem N. Liitu nii varustas viimane tookord Saksamaad ja aitas kaasa võidukäigule Prantsusmaal, Stalin õnnitles Pariisi vallutamise puhul.

Details

Published: September 28 2009

Vello Helk 12.09.2009 Eelmises artiklis alustatud augustikuu teema pole veel kaugeltki ammendatud Taasiseseisvumise päeva on annekteerinud perestroika toetuseks loodud Rahvarinne, mille maine ja õigusjärgsuse on monopoliseerinud üks või paar erakonda. Pole mingi saladus, et see on paljudele vastukarva Tundub olevat tööjaotus. Vabadussõja kohta on rohkem rahvuslikku üksmeelt Tähistati ka teisi taasvabanemisega seotud üritusi, eriti Balti ketti. Loomulikult meenutati MRP pakti aastapäeva, mille N. Liit 20 aasta eest kuulutas tühiseks, aga nüüd õigustab taas Venemaa.

Details

Published: September 22 2009