Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Jüri Estam

 

“Täiuslik torm” ja must luik nüpeldavad inimkonda praegu valusasti. Kaua see niimoodi kesta võiks? Millal võetakse piirangud maha? Pole mõtet püüda siin ennustada. Küllap aeg annab kuue kuu või kahe-kolme aasta pärast arutust.

Õhtusöögilauas oli mu vanematel tihti komme rääkida Eesti riigi lõpust aastail 1939-1940 ja venelaste-kommunistide tulekust, loomulikult ka saksa okupatsioonist seejärel ning muidugi ka II maailmasõjast ning karmidest aastatest ja elamustest pärast sõda.

Koroonaviiruse tekitatud kaose juttudest on meil vist kõigil juba kõrini. Ajalehed loevad nakatunute numbreid ja võrdlevad riike omavahel (ja mida see võrdlus meile andma peaks?) ning sotsiaalmeedias tuleb tikutulega otsida mõnd “mittekoroona postitust”. Selge, paanika on eskaleerunud lumepallina.

DSC03006

"Estonia" kontserdimaja ees on 7. märtsil Eesti Kongressi saadikuid tervitamas Aare Pällin (paremal), kes 30 aastat tagasi üliõpilasena pühendas end Eesti Kongressi ideede levitamisele. Meest vasakul on miitingutel kõnelemise eel tutvustatud kui “hääl rahva hulgast”. Mõlemad neist on 1987.-1989. aastate sündmustes osalejad.   Foto: Mari-Ann Kelam (Rikken)

Masendav on kõik see, mis praegu Süürias suuresti tänu Moskva mahhinatsioonidele  toimub. Sajad tuhanded inimesed on jäänud tapatalgute hammasrataste vahel Idlibi ümbruses. Kurnatud pagulaste massid kannatavad talvistes tingimustes Türgi põgenikelaagrites.

On kuidagi kummaline, tundub mulle, et Vabadussõda on paljudele eestlastele tuttavam maastik, kui Teine maailmasõda. Eesti maaala ja meie rahvastik said palju kõvemini “mahvi” vahemikus 1939-1944 ja pärast seda, kui perioodil 1918-1920. Mitte, et me poleks Vabadussõjas mahvi saanud! Teine Maailmasõda on vanematel inimestel isegi veel meeles, mis teeb selle käega katsutavamaks kui Vabadussõda.

Kristel Vilbaste
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

 

Lähenev vastlapäev ja sellel väljasõidetavad pikad linad panevad mind igal aastal mõtlema, selle rahvatraditsiooni tänapäevasuse üle.


Minu lapsepõlves oli linakasvatus Eestis taandunud kusagile kulisside taha ja ma olin juba gümnaasiumiealine, kui esimest õitsvat linataime nägin. Lätis.

 

Küll teadsin, et mu vanavanemate talu kuusikus olid linaleoaugud ja vanaisa oli enne sõda talule ostnud kõik vajalikud masinad just otsusega  vaheldada talus linakasvatust ja peekonisigade kasvatust.

Jüri Estam

 

Hiljuti on mitu uudist silma paistnud, mis on kõik seotud pärast II MS mööda maailma laialipillatuna eksiilis elanud kogukonnaga. Tundus kuidagi ebakohane neist tänase kommentaari alguses kokkuvõetult mitte kirjutada.


Raamatupoest sai muretsetud üks suhteliselt hiljuti ilmunud elulooline teos nimega “Ühe kotka lend: meenutusi Eestist, sõjateelt ja pagulusest”.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo