Väljavõtteid suursaadik Margus Laidre, vabariigi presidendi välisnõuniku arvamusartiklist. Avaldatud: 22. märtsil 2014 Postimehes.
Korraga on ajalugu jälle «moodi» läinud. Krimmi annekteerimine Venemaa poolt on valla päästnud terve laviini ajaloolisi võrdlusi, mis ulatuvad 1914. aastal puhkenud esimese ilmasõja eelsest ajast kuni Sudeedimaa liitmiseni Kolmanda Riigiga 1938. aastal.

Details

Published: April 01 2014

Vaba Eesti Sõna 27. veebruari 2014 numbris lk. 7 ilmus artikkel “Kas Eestis tuleks valmistuda uueks fosforiidisõjaks?”

Paraku, artikkel jättis kõrvale olulise küsimuse fosforil baseeruvate väetiste kõlblikkusest keskkonnale. On ilmnenud, et fosforit sisaldavad väetised, kui need langevad alla (vihmavee tõttu) jõgedesse ja järvedesse, soodustavad ülemäärast vetikate (algae) kasvu mageda vee kogudes, kuni need lõpuks surevad ning muudavad veekogu roiskuvaks. Kaasnevad suured kahjud kaladele.

Details

Published: March 11 2014

Viljari sünnipäevapeofotod:  Siim Suurküla.

Eelmisel lauäeval olin ma kutsutud oma sõbra 40-aasta sünnipäevale. Viljar Nõmmik, üks Palkmööbel OÜ omanikke, pidas oma juubelit Eesti “mägedes” – Haanjas. Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) on väikesed puidust majakesed, kus matkajad saavad puhata või saab neid ka mõneks peoks välja rentida. Kuna ilm oli kevadine, siis otsustaski Viljar oma peo välitingimustes pidada, seda enam, et see sobis igati tema firma olemusega.

Details

Published: March 11 2014

Priit Parming

Kiievis toimusid massilised ukraina rahva meeleavaldused venemeelse president Viktor Yanukovichi  poliitika vastu. Vaatlejale oli selgelt näha, kuidas Yanukovichi julgeoleku täpsuskütid tulistasid rahvast, tappes üle kaheksakümne inimese.

Peale Yanukovichi põgenemist Venemaale selgus, et viimane elas keiserlikus rikkuses, mida võimaldas riigilt riisutud raha. Põgenenud president palus abi oma sõbralt, Venemaa diktaatorilt Putinilt, kellega nad olid koos üritanud Ukrainat suunata tagasi Venemaa haardesse, rakendades selleks poliitilisi ja majanduslikke meetmeid.

Kuna ukraina rahvas nurjas selle, oli Putini plaan ohus ja kohale saadeti Venemaa eriüksused, kes kiiresti okupeerisid Krimmi poolsaare tähtsamad punktid. See kõik toimus suurte Venemaa manöövrite ja olümpiamängude varjukatte all, kuid ilmselt oli selge, et ettevalmistused olid käinud juba pikemat aega.

Details

Published: March 19 2014

Raul Pettai

Teatavasti kirjutati 18. veebruaril s.a. Moskvas alla Eesti ja Venemaa vahelisele riigipiiri lepingule. See leping on eriti väliseesti ajakirjanduses vallandanud elava ja kohati väga emotsionaalse poleemika. Olgu viimasega kuidas on, rohkem paneb mõtlema, et paljud tunnistavad, et nad kogu loo tagapõhjast midagi ei tea ega ole leidnud mingit selgitavat informatsiooni. Püüan alljärgnevalt anda objektiivse ülevaate.

Läbirääkimised Eesti ja Vene vahel Vabadussõja lõpetamiseks algasid 1919. a. detsembri alguses Tartus, kus mõlemad pooled esitasid oma ettepanekud piiri suhtes. Nagu arvata võib, olid need üsna erinevad. Venelaste plaani kohaselt pidi piir kulgema Kundast üle Tudulinna,  Peipsi järve ja Võõpsu, kuni Läti piirini Võru ja Petseri vahel. Eestlased omakorda pakkusid piiri Kaporje lahest (Ingerimaal) üle Jamburgi Oudovani, sealt piki Peipsi ja Pihkva järve lõunasse, möödudes Pihkvast mõne kilomeetri kauguselt. Pingelised läbirääkimised kestsid nädalaid ja nende mõjutamiseks alustas Punaarmee suuremat rünnakut Narva rindel.  Tänu Eesti vägede vaprale vastupanule varises see rünnak aga veriselt kokku. Ja nii saavutati peale pikki vaidlusi vaherahu 2. jaanuaril 1920. Sõjategevus lõpetati 3. jaanuaril ja 10. jaanuariks pidi kõik rahus olema, kusjuures kummagi poole sõjaväed pidid jääma oma senistele positsioonidele. Ametlikult kirjutati Tartu rahulepingule alla 2. veebruaril 1920.

Details

Published: March 11 2014

"Äripäevas" kirjutab Romet Kreek artiklis "Eesti fosforiit on kullaauk": "Kas meil on tahtmist tehnoloogia olemasolu korral kasutada maapõues olevat rikkust, et Eesti ja maailm saaks viljeleda nüüdisaegset põllumajandust? Mitte vedada välja fosforiiti, vaid toota sellest Eestis lõpptootena väetist sildiga “Made in Estonia”.

Euroopa jõuaks seda osta. See pakuks tööd Eesti sadamatele. Ehk jääks osa väljarändavat tööjõudu Eestisse, kui tekiks kõrgepalgalisi kõrget lisandväärtust loovaid töökohti."

Fosforiidi teema on väga valus, sest sisuliselt võitlusega fosforiidi kaevandamise vastu NSV Liidu poolt Virumaal algas meie rahva ärkamine ja see oli ka Eesti vabadusvõitluse avaakordiks.

Details

Published: March 06 2014

Facebook’is levis Mari-Ann Kelami soov, et me peaksime palvetama Ukraina eest. Me võime Ukraina eest palvetada, aga me peaksime palvetama ka enda eest, sest see, mis toimub praegu Ukrainas, on selle tulemus, et Ukraina valitsus sõlmis lepingu Venemaaga ja kaugenes Europpa Liidust.

See on sama, mida tegi meie välisminister Moskvas, sõlmides piirilepingu. Minu arvates ütlesime me lahti Tartu rahuga sõlmitud kokkulepetest. Meie poliitikud õigustavad seda piirilepingut, öeldes, et miski ei ole muutunud ja Eesti suhted saavad Venemaaga nüüd normaalsema näo.

Details

Published: March 06 2014

Eerik-Niiles Kross

Julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross (IRL) kirjutab Postimehe arvamusportaalis 8. märtsil, et Nürnbergi kohtus oleks Krimmi praegu toimuv okupeerimine ja planeeritud annekteerimine kuriteoks rahu vastu ehk aegumatuks kuriteoks.

Details

Published: March 19 2014