Oleme mõjutatud oma keskkonnast. Pagulastena oli meil aga see eelis, et ei surutud mingi ideoloogia kammitsatesse, saime suhteliselt vabalt areneda. Minu enda seisukoht on kogu aeg olnud, et Eesti vabanedes peavad eestlased ise, kes selle süsteemi all on kannatanud, Eestit edasi viima, pagulased-väliseestlased peaksid neid ainult jõu ja nõuga aitama. Ei arvestanud aga sellega, et poolesaja aasta jooksul vahepealne ideoloogia nii sügavad jäljed jättis. Küllap aeg annab arutust, minu nooremad kontaktid kirjutavad mõistlikult, nii olen jätkuvalt optimist.

Details

Published: August 31 2011

Mitme riigi netikommentaare lugedes torkab silma, et Eestis on eriti populaarsed vandenõuteooriad. Sattusin hiljuti lugema uuringut inimestest, kes usuvad neid teistest rohkem. Uuringu väitel on neile iseloomulik nn “selektiivne skeptitsism”. Nende teooriate uskujad kahtlevad tugevalt valitsuse ja teiste kanalite informatsioonis, aga usuvad kõiki allikaid, mis kinnitavad nende eelarvamusi. Uskumused ühe vandenõu kohta võivad tema jaoks olla teise teooria tõestuseks.

Details

Published: July 28 2011

Kuna mul endal on ainult lühiajalised kogemused sovetisüsteemi praktiseerimisest, võlgnen tänu Eesti kontaktidele, kes loevad minu kommentaare ja varustavad mind täiendavate seletustega. Pärast eelmisi keeleteemalisi kommentaare sain ühelt kolleegilt selgitavat lisateavet, mis väärib edastamist.
Ta kirjutab muuseas: Mis puutub väljendisse kulakud ja „endised inimesed“, siis sisuliselt oli nii. Tegemist oli endiste suurtalupidajatega. Tegelikult seda „endist“ kasutati peaasjalikult mõiste ”kodanlik natsionalism” kontekstis.

Details

Published: July 25 2011

Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal” – nii kõlab Uues Testamendis Johannese evangeeliumi sissejuhatus. Sõna ehk keel on tõepoolest väga oluline. Ma pole teoloog, vaid ajaloolane ning katsun sama vahendit kasutades heita põgusa pilgu selle mõjule aja jooksul.
Selles arvamuses pole midagi uut. Juba vanad kreeklased arvasid, et maailma loojaks oli sõna ehk keel (logos). Nagu ütleb ka üks filosoof: ”Sõna loob, mida ta nimetab.”

Details

Published: July 18 2011

Eesti meedias on tihti arutlusi demokraatia olemuse üle. Vahel asjalikke, aga just mitte harva ühekülgseid ja negatiivseid. Vikipeedia kohaselt on demokraatia valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia).
Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur – valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes, sh juhtimiseks vajalikud privileegid on teatud juhul sünnipärased või antakse mõne mittevalitava koosluse poolt.

Details

Published: July 09 2011

Juba enne seda päeva oli arutlusi. Viidati asjaolule, et uurimistähelepanu koondati tavaliselt küüditatutele, seega ohvritele, kuna tegelikult vääriks uurimist ka küüditajate panus (PM 04.06.)
On iseloomulik, et sellistel tähtpäevadel aktiviseeruvad tegelased, kelle arvates on see nõiajaht. Selleteemalisi artikleid saadavad korduvad negatiivsed netikommentaarid. Neid on kindlasti rohkemgi, kustutatud moderaatorite poolt. Osa elab siiski üle ja iseloomustab väärakat mõttelaadi.
Väga elavalt kommenteeriti artiklit: „Vanavanemate Siberi-mälestused jõudsid laste abil raamatusse“ (PM 09.06.). Üks agar kommenteerija „kulaku tütar“ väitis, et ta olevat 7 aastat Siberis olnud, polevat oma isakodu uksest tänapäevani sisse saanud astuda.

Details

Published: July 09 2011

Lugesin hiljuti Koit Luusi retsensiooni Virkko Lepassalu raamatu ”Esimene Eesti. Nomenklatuur ENSV-s ja hiljem“ kohta (TMS ja Eesti Elu 20.05.). Lepassalu väitel kuulus 1988. aastal Eesti NSV nomenklatuuri tuhatkond inimest ja ta loetleb ka nende liike. Luus lisab, et ainsa seadusliku võimu esindajana ei maini uurimus sõnagagi kohtuvõimu. Kas võime uskuda, et ainsa võimuesindajana olid kohtunikud vabad nomenklatuuri hüvedest ja painest? Sest kriitilises situatsioonis on just kohtuvõimu määrata, kellel on õigus ja kes väärib karistust.

Details

Published: June 27 2011

Demokraatlikud õigusriigid kaitsevad ka kurjategijate õigusi. Neil on eeskätt õigus vaikida, aga kuna see süütõendite esitamise järel võib mõjuda nende kinnitamisena, siis on ka õigus valetada, kas kõike eitada või koguni õigustada.
Siin võivad neile osutada tõhusat abi osavad juristid. Nõukogude Liit õigustas omal ajal Balti riikide okupeerimist ja annekteerimist viidates rahva enamiku vabale tahtele. Tema õigusjärglase Venemaa juristid katsuvad seda tõlgendust ainult natuke leevendada.

Details

Published: June 24 2011