Eesti Vabariigi järjekordse aastapäeva eel on loomulik heita pilk tagasi ja vaadelda suhtumist sellesse Eesti Vabariiki, mis oli 1918. aasta 24. veebruari deklaratsiooni tulemuseks, aga okupeeriti ja annekteeriti N. Liidu poolt 1940. aastal. Kui N. Liidu lagunemine 1991. aastal võimaldas taasvabanemist, kusjuures deklareeriti järjepidevust, polnud see siiski enam sama riik. Suur osa endisest eliidist oli kas likvideeritud või pagulusse põgenenud. Oli üles kasvanud paar põlvkonda, kellele valitsev sundsüsteem oli vajutanud oma pitseri ja mõjutanud mõttelaadi.

Details

Published: February 19 2011

Üks tähtsamaid nähteid neis kultuurides, kus üksikisikutel ja ühiskonnal on parim taust luua jõukust ja üles ehitada elujõulisi demokraatlikke institutsioone, on usk tulevikku. Usk, et homne päev on parem kui eilne, on läbi ajaloo olnud otsustav motiveerides inimesi üksi ja koostöös teistega andma oma parima, kuna puuduv usk homsesse sageli toob kaasa destruktiivse ükskõiksuse ja fatalismi. Selle juurde kuulub loomulikult, et usk tulevikku üksikjuhtudel on loonud utoopiaid, mida on kasutatud massimõrvade õigustamiseks, kuid põhimõtteliselt on usk tulevikku olnud oluline substants Lääne edus.

Details

Published: February 19 2011

Tarksõna kohaselt on raha maailma isand, seepärast mängib suurt osa ka poliitikas, paneb selle rattad käima. Nõukogude Liidu ideoloogilises maailmavallutussõjas oli esiplaanil intensiivne avalik propaganda, mida toetati salajaste rahavoogudega. Need suunati mitmesuguste kanalite kaudu seltsimeestele vabas maailmas, eriti rahapuudust kannatavatele kommunistlikele parteidele. Kasutati mitmet moodust. Kui nende parteileht Taanis siples võlgades, korraldati korjandus. Nagu võluvitsa abil täitus konto ruttu miljonitega anonüümsetelt annetajatelt. Parteileht kiitis mõttekaaslaste ohvrimeelsust, vaatlejad imestasid nende rikkuse üle.

Details

Published: February 07 2011

Pikkade pagulasaastate jooksul on olnud head kontakti mitme välismaa ajaloolasega, kes suhtusid sõbralikult kolleegi, keda ajaloo julm käik oli paisanud Läänemere idarannalt läänekaldale. Nende teadmised Eestist ja eestlastest olid vahel puudulikud, said minu kaudu natuke vajalikku teavet. Peale asukohamaa Taani ajaloolaste olid tugevad suhted Soome kolleegidega, keda huvitas ka Eesti ajalugu. Esimene neist oli Kalervo Hovi, kes avaldas minu avastatud Taani peakonsul Jens Christian Johanseni päeviku ülestähendused Vabadussõja esimestest kuudest. Uurimistöö üliõpilaste õppereisidest 16.-19. sajandi Euroopas viis mind kokku praeguse Soome riigiarhivaari Jussi Nuortevaga, kes publitseeris põhjaliku selleteemalise uurimistöö. Kõige paremaks ja viljakamaks kontaktiks sai aga Jyväskylä Ülikooli üldajaloo professor Seppo Zetterberg, kes tähistas möödunud aasta 5. detsembril 65. sünnipäeva.
 

Details

Published: January 31 2011

Eelmises artiklis oli juttu eestlaste masohhismist, nende enesepiitsutamisest. Palju muret selle üle, kuidas teised nende peale vaatavad. Paguluses toimus läbilöömine ja enda maksma panemine rohkem individuaalselt. Tuli kohaneda kohaliku ühiskonnaga, aga seejuures võimaluste kohaselt säilitada solidaarsust kaasmaalastega, kelle hulgas oli loomulikult mitmet laadi inimesi. Pole meie kõik sama liistuga tehtud. Meid seob siiski rohkem kui lahutab. Palju oleneb rõhuasetusest.

Details

Published: January 24 2011

Siinkirjutaja on sõltuv oma allikatest. Eriti Eesti ajalehtede arvamusartiklitest, mida katsun kasutada ja kommenteerida enda taustast ja kogemustest lähtudes. Väldin lõplikke lahendusi, viitan võimalustele.
Omaette allikaks on enamasti anonüümsed võrgukommentaarid.Asjalikud on kahjuks vähemuses, vahel edastavad need puuduva mõistmise kõrval ka valeandmeid, mida hiljem kohtab teistes kommentaarides faktidena.

Details

Published: January 24 2011

Kultuuriajakirja TUNA möödunud aasta viimane number sisaldab 2008. aastal asutatud Eesti Mälu Instituudi esimesi uurimistulemusi. Selle instituudi ülesandeks määrati põhjaliku ja objektiivse ülevaate andmine inimõiguste olukorrast Eestis Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. Käesolevas numbris on esindatud uurimustega mitmed instituudiga seotud teadurid.

Details

Published: January 17 2011

Paljud jõulukingid valmistavad rõõmu. Eriti isiklikud, aga kinkide hulka võib lugeda ka mõnda üldisemat laiahaardelist tegu, mis on mõjutanud paljude tegemist ja arvamist. Näiteks just enne pühi  järjekordne Julian Assange Wikileaksi aktsioon saladokumentide avalikustamisega. See on tekitanud palju vastukaja, argumente poolt ja vastu. Eriti agarad on seda kasutamas mitmed ajalehed, kes ise loomulikult ei kavatse avalikustada eelnevaid sisemisi arutlusi.
Selle sisu ja mõju on kommenteeritud mitmekülgselt. Taanis võttis teiste hulgas sõna vasakpoolse minevikuga kolumnist Ralf Pittelkow (Jyllands-Posten 5.12.). Ta kirjutas muuseas, et vabas ühiskonnas on meedia ülesandeks paljastada võimu kuritarvitamist ja poliitilise süsteemi manipulatsioone. Aga Wikileaks, kes nüüd on avalikustanud palju salastatud dokumente USA haldusalalt, ei lepi sellega.

Details

Published: December 19 2010