Juba mõnda aega olen ma jaganud end kahe maailma – Eesti ja Ameerika vahel. Ma kasvasin üles Ameerika Ühendriikides, aga kakskümmend aastat tagasi tulin Eestisse ja seepärast olen ma arvanud, et ma tunnen mõlemat. Täna aga ei ole ma selles enam nii kindel.

Details

Published: November 04 2014

“Tout ce monde avec nous. C’est beau et c’est etrange” (Terve maailm on meiega. See on ilus ja see on võõrastav) kirjutas prantsuse ajaleht Le Monde päev peale 11. jaanuari massidemonstratsioone Prantsusmaal.

Details

Published: January 20 2015

Lugupeetud VES toimetus,

Oleme huviga lugenud viimastes lehenumbrites ilmunud arvamusartikleid eesti keele vs inglise keele kasutusest ametliku töökeelena väliseesti organisatsioonides. See on tähtis ja raske debatt. Eesti koolina anname endast parima, et aidata meie koolinoortel ja kohalikul eestlaskonnal kasutada, õppida ja edasi anda tuleviku generatsioonidele meie rahva kuldset pärandit, kaunist eesti keelt.

Details

Published: November 18 2014

Soovime tugevalt toetada dr. Heino Ainso positsiooni Eesti Rahvuskomitee (ERKÜ) ametliku keele suhtes, mis oli avaldatud 16. oktoobri 2014 VES. Eesti Rahvuskomitee ametlikuks keeleks peab jääma Eesti keel!  Mis keeles Esinduskogu liikmed end koosolekutel väljendavad olgu nende asi, aga mingisugune “Estonian/American Society” ei ole mitte, mis on ega ka tulevikus ei peaks olema ERKÜ eeskujuks.
 
Eena- Mai Franz
ja Sven Roosild

Long Islandi Eesti Kodu juhatuse liikmed

Details

Published: November 04 2014

Viido oma tütretütrega

Details

Published: October 28 2014

Katrin Laur arvamusfestivalil

Eesti peaks Euroopa otsuste kujundamises jõuliselt kaasa rääkima. Las meie teistsugusest ajaloost tulenev kogemus rikastab EL-i, kirjutab meediaprofessor ja filmilavastaja Katrin Laur Postimehe Arvamusportaalis.

Olen nüüd jälle Kölnis, kus elan ja töötan üle poole aastast.

Üldse olen Saksamaal elanud üle kolme­kümne aasta.

Õpetan väga rahvusvahelises kõrgkoolis.

See on huvitav distants Eesti elu ja ajakirjanduse jälgimiseks ja nagu inimene ikka teeb, siinsega võrdlemiseks.

Details

Published: December 08 2015

Kui Soome iseseisvus aastal 1917 ja Eesti 1918, suhtuti kahtlusega nende maade võimesse toimida iseseisvate riikidena – samamoodi suhtutakse praegu Ukrainasse.

Nii Soome kui Eesti on näide sellest, kui tohutult võivad rahvad, keeled ja kunst lühikese ajaga areneda, kui neile antakse võimalus, rääkis Frankfurdi raamatumessil soome-eesti kirjanik Sofi Oksanen.

Ma sündisin eesti-soome peres 1977. aastal, mil Soome elas soometumise kuld­aega.

See mõjutas kogu õhkkonda ning kajas vastu nii poliitiliste kui kultuuriliste otsusetegijate, nii meedia kui kultuurieliidi tegevusest.

Nõukogudekriitiliste mõtlejate elu akadeemilises maailmas ei olnud kerge ja sama meelsus kleepus ka ajakirjanike ettevalmistamisele.

Koolides kasutasime maakaarte, millel ei olnud mu teist kodumaad Eestit ja Nõukogude okupatsioonist räägiti eufemismides.

Kui Rootsi televisioonis näidati Aleksandr Solženitsõni romaanil põhinevat filmi «Üks päev Ivan Denissovitši elus», takistasid Soome ametnikud selle nägemist Soomes.

Edasi loe Postimehest

Details

Published: October 28 2014

Ma istusin Tallinnas Vabaduse väljaku ääres ja lugesin Victor Nekrasovi raamatut „FrontLine Stalingrad“ (eesti keeles ilmunud pealkirjaga „Stalingradi kaevikuis“). Autor kirjutab, et Stalingradi lahing oli Teise maailmasõja veriseim. Ta kirjutab sellest, kuidas Punaarmee taganes läbi Ukraina, ja sellest, et Stalingradi lahing tõi pöörde sõja kulgu. Mulle on huvitav lugeda sõjast venelaste vaatepunktist lähtuvalt. Nekrasov ise oli sapöör, insener, kes lõhkas taganemisel tehaseid, et vältida nende kasutamist vaenlase poolt. Nekrasov elas Stalingradi lahingu ise läbi.

Details

Published: October 21 2014