Ma pole mitu nädalat maal üksinda saanud olla. Maja on olnud rahvast täis, nad tulid mulle appi sauna ehitama ja jaanipäeva pidama.  Nagu ma juba eelmisel korral kirjutasin, oli mul külas vennapoja pere – Kaius Polikarpus koos oma naise Carolyni ning poegade Zacki ning Samiga. See oli nende esimene Eesti külastus. Praegu on nad juba Helsingis, et lennata koju USA-sse. On üks tore ütlus: külalised on kaks korda toredad – siis, kui nad tulevad ja siis, kui nad ära lähevad. Ma armastan oma perekonda, nii neid, kes elavad üle Atlandi ookeani, kui neid, kes elavad Havail, seega üle Vaikse ookeani. Aga ma olen juba harjunud olema ja elama maal omaette ja tõsi see on, et ma naudin jälle üksi olemist. 

Details

Published: July 12 2013

Kui Arvo Lannuse teadmised kliima muudatustest piirduvad üldistustega, mida klimatoloogid ajakirjandusele söödavad, siis ta muidugi ei ole leidnud midagi 60 aasta tsükli kohta, teema millest klimatoloogid hoiduvad. Minu eesmärk oligi juhtida tähelepanu asjaolule, et klimatoloogide üldistused ei ole kooskõlas teiste teaduste (geoloogia, okeanograafia, ajalugu, jne.) tulemustega. Klimatoloogide andmebaas piirdub meteoroloogiliste vaatlustega, mis aga ei ulatu kuigi kaugele minevikku. Juba 19. sajandil jääb andmebaas järjest hõredamaks. Pikemaajalisi kliima muudatusi saab ainult rekonstrueerida kaudsete meetoditega. Et väga  erinevad meetodid annavad samu tulemusi, siis nad on praktiliselt tõestatud.

Details

Published: July 12 2013

 

Minust sai jälle eestlane, kui kolisime abikaasaga Seattlesse 1978. Nii ütles mu tädi Selma; võib-olla õigustatult. Varem, kui käisin Connecticutis ülikoolis, sain eestlastega harva kokku. Meid oli küll – meeles on nimed nagu Raus, Ansu, Ora, Pihel j.t. Vanusevahed olid suured ja põhjust polnud palju kohata. Viimasel kooliaastal abiellusin mitte-eesti keelt rääkivaga neiuga. Sain korteri proua Ungersoni ma-jas Willimanticus. Proua Ungerson võttis meid kaasa ühe eestlaste üritusele. Peolised olid sõbralikud küll, kuid see oli 1955 ja olime värsked emigrandid. Võimalus eesti keelt rääkida oli kui maiuspala igapäevase töö kõrval. Nii siis peolised peale paari  lauset inglise keeles taandusid eesti keele peale ja mu abikaasa jäi seltskonnast välja. Me enam ei läinud eestlase üritustele. 

Details

Published: June 23 2013

 

Vahel ma mõtlen, mida peaks tegema, et tuua tagasi elu Kagu-Eestisse. Teinekord aga meeldib mulle just see, et siin on nii vähe iga-päevaelu segavaid asjaolusid. Kui ma veel Tallinnas Eesti Maja restorani pidasin, siis võisin iga päev tundide viisi ajada juttu sõprade, tuttavate ja ka võhivõõrastega, kes sealt läbi astusid. Ja nii viisteist aastat järjest. Mulle meeldib ka praegu inimestega suhelda, on alati meeldinud. Võin iga kell hakata rääkima ükskõik kellega sellest, kui kasulik on Eestile päikeseenergia tootmine. Nüüd, kus ma olen juba aastaid maal meie talus elanud, olen ma hakanud nautima üksindust. 

Details

Published: June 23 2013

 

Uue ajalooraamatu „Eesti ajalugu II” autorid väidavad, et 13. sajandil ei olnud olemas eestlasi ning tolle aja inimesed ei tundnud vabaduse mõistet, kirjutab Raivo Ird Õpetajate Lehes.  Lisaks muistsele vabadusvõitlusele on meie uuest ametlikust ajaloost kadunud ka saarlaste suur jumal Tharapita. Kas need muudatused on tõesti põhjendatud ning tehtud eesti rahvuse ja kultuuri säilimise huvides?   Eesti uuest ajalookäsitlusest on kadunud palju tuttavaid sündmusi ning tegelasi Aasta alguses ajakirjanduses lahvatanud diskussioon teose „Eesti ajalugu II” üle, milles on loobutud termini „eestlaste muistne vabadus-võitlus” kasutamisest, on praeguseks juba pisut maha jahtunud. 

Details

Published: June 23 2013

 

Katsudes vähese ajaga paljude asjadega korraga toime tulla, rõõmustas mind eriti, kui mu naine Heli tõi mulle selle aasta esimese aedmaasika! Olles harjunud pika talve jooksul vaid maasikamoosi maitsega, tundus värske mari uskumatult hea. Minu naaber küsis, kas ma sel aastal maasikatele ka väetist panin. „Ei, ainult vahukoort,“ vastasin talle rõõmsalt. Viimasel ajal on Lõuna-Eestis olnud suurepärased ilmad. Kevade jätsime sel aastal vahele ja võtsime pärast lumerohket talve kohe vastu suvesoojuse. Muru tuleb niita üle päeva ja parmud on vallutanud meie taluõue. Kuna väljas on nii kuum ja niiske, siis olen harjunud pi-dama siestat kella ühest kolmeni, sest väljas tahavad parmud ja sääsed mu otsemaid nahka pista. 

Details

Published: June 17 2013

 

Rajaleidjate gaidlipkonna ridades sai aastaid lauldud Toronto Peetri kiriku keldris peetud koonduste lõpetuseks: "...Ent tihtigi rajad on kivised ja öös on vaid virvatuled. Me aimame valguse sädemeid, taas helgivad virmalised, taas helgivad virmalised.." Mäletan, et ei saanud täpselt aru, kus algab virvatuli ja kus virmaline ehk mis nende vahe täpselt olla võis. Hiljem selgus, et virmalised näitasid end ka Kotkajärve kohal, aga virvatulesid keegi matka ajal ei maininud. Tunnetasin, et see on midagi müstilist ja natuke õudsat; äkki vaimud?  

Details

Published: June 17 2013

 

Eesti riik on ju tegelikult kaaperdatud, kirjutab ajakirjanik Tiina Kangro 10. juuni Postimehe arvamusartiklis. Hoolimata algselt headest kavatsustest on Reformierakond voolinud Eestist oma Estado Novo, “Uue Riigi”, mis ähvardab polariseeruda eliidiks ja reaalsete õigusteta lihtrahvaks ja millele endisest sotsist president veel takka kiidab.  Uhke Eesti üle!» teatavad meile endiselt prügikastidelt vastu vaatavad Andrus Ansip ja Jürgen Ligi. Otsin riiulist vanameister Fellini «Amar-cordi» ja vaatan üle hiigel­auriku ootamise stseeni. Rahvas on paatides loksunud terve päeva lootuses näha kodumaise super­auriku SS Rexi möödumist. Ja siis ta tulebki, tuledesäras, muidu nagu laev ikka.

Details

Published: June 17 2013