See oli sügaval tsaariajal, 24. mail 1888 (uue kalendri järgi) kui mu isa, näitekunstnik Ferdinand Pettai, sündis Kaagjärvel, Valgamaal, taluniku pojana. Haridustee algas Kaagjärve vallakoolis ja kulges siis üle Valga ning Tartu Peterburi, kus isa lõpetas Tšerjajev’i õhtugümnaasiumi. Kutsehariduse laulu- ja lavakunsti alal sai ta mitmes Peterburi muusika- ja draamakunstikoolis, täiendades ennast hiljem eraõpetajate juures Eestis ja Saksamaal.

Details

Published: June 10 2013

 

Täna hommikul astus minu juurest läbi Kuno Kerge, et aidata mul ära õppida paar laulu, mida me laulame meeskoor Florestaliaga. Astusin selle liikmeks sel talvel. Koor asub Tartus ja Kuno on selle üks dirigente.  Ma tunnen Kunot sellest ajast, kui ta oli veel väike laps, ja õpetasin talle isegi, kuidas võtta kitarril akorde. Läksin temaga kaasa, et osta kitarr, kui ta oli selleks valmis. Tegemist oli metalli-sinise kauni pilliga, millel me oleme mõlemad mitmetel kohalikel üritustel mänginud. Kui Kuno mulle meeskoorist rääkis, siis tuletasin uhkusega meelde kõiki neid mehi, kellega koos ma olin laulnud New Yorgi Eesti Meeskooris. Istusin isegi Gustav Ernesaksa vennaga proovides kõrvuti. 

Details

Published: June 10 2013

 

Vastuseks Fred Ise kirjutisele VES-is Kuna Fred Ise alustab oma pika seletuskirjutist, milline on juba ilmunud meie USA eestlaskonna ajalehes varem ja selgitavad põhjused antud, miks Ühendriikides ja Kanadas toimivad Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku kogudused oleks pidanud ühinema Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga, mainides minu nime kirjutise esimeses peatükis, vastan sellele kirjutisele lühidalt. Küsimuses ei ole “vägikaika” vedamine, millist olukorda Fred Ise oma pikemas kirjutises mainib.

Details

Published: June 03 2013

 

Just venelased on pidanud Eesti ja Vene vahelise uue piirilepingu sõlmimist väga tähtsaks. Eesti pole selle probleemiga üksi, ka Jaapanil on Venemaaga piiriküsimusi, nagu lokaalselt on olnud Venemaal ja Norral.  Osa eestlasigi peab piirilepingu allakirjutamist nii oluliseks, et ei salli mingeid vasturääkimisi, nad on sellega tegelenud üle kümne aasta. Teised ütlevad, et kuna Venemaa pole isegi palunud vabandust viiekümne okupatsiooniaasta eest, siis ei saa lepingut alla kirjutada. Vähemasti võiks Venemaa tagastada meie aarded, mis ta on meie muuseumidest varastanud, kaasa arvatud presidendi ametikett. Seda aga keelduvad nad tegemast.

Details

Published: June 03 2013

 

Airi Vaga artiklist “Ühel meelel kristlikus osaduses” (VES 2.5.2013), mis kirjeldab 26.-28. aprillil 2013 Red Bank, New Jerseys peetud Eesti Evangeeliumi Luteri Usu koguduste (?) ühist koosolekut, jääb mulje, et meie  USA kiriku organisatsioonis, vahekordades ja tulevikuplaanides valitseb suur  segadus. Kuna see segadus, mis on mõnda aega kahjustanud meie kiriku tegevust, on nüüd  kandunud ka meie kogudustesse, püüan  olukorda alljärgnevalt oma arusaamise kohaselt selgitada.  

Details

Published: June 03 2013

 

Lubage, et omakorda täpsustan veidi hr. Heinrich Tootsi "täpsustust" globaalse soojenemise allikate kohta (VES, 25. aprill, lhk. 7), sest ta kiri tuletas mulle kangesti meelde 1984. a. vändatud gruusia filmi nimega "Monanieba" ("Kahetsus"), kus staliniaegse allegoorilise linnapea Varlam Aravidze laip ikka leitakse hommikuti hauast üleskaevatuna ta poja aias.  Nii on ka igasuguste teooriate ja konverentsidega, kus aeg-ajalt väidetakse, et kliimasoojenemise taga – kui seda üleüldse on, sest mõned on kindlad, et see on lihtsalt liberaalsete poliitikute alatu trikk – on loodusnähtused, mitte inimesed.

Details

Published: June 03 2013

 

Jätkuv huvi ligi 70 aastat tagasi Eestist põgenenute lugusid raamatuteks talletada viis mind hiljuti mõneks nädalaks USAsse ja Kanadasse, naasnuna olin ühest küljest emotsioonidega laetud, teisalt aga energiast tühjaks imetud, kirjutab ajakirjanik Enn Hallik Pärnu Postimehes 18. mail 2013. Inimesed räägivad üldiselt meeleldi sellest, kuidas nad olid sunnitud isamaa maha jätma, sest mõistavad: iga ajalookillukese säilitamine on meie rahvuse huvides. Aga nii mõnigi elab jutustades oma traagikat uuesti läbi ja kuulates tunned, kuidas vererõhk mõlemal pool intervjuulauda tõuseb ja energia nii temast kui sinust olematusse hajub.

Details

Published: June 03 2013

 

Olla hea naaber on tähtsam kui omada häid naabreid. Kui sina aitad naabrit, siis tuleb tema heal meelel sullegi vajadusel appi. Seega oli täiesti enesestmõistetav, et kui mu naabrid kutsusid mind appi oma 60-meetrist kasvuhoonet üles panema, siis olin ma kohal nagu viis kopikat. Kui suur nende kasvuhoone tegelikult oli, sai mulle selgeks, kui olin kohale jõudnud. Neli inimest olid juba plastikut hakanud kasvuhoone karkassile peale tõmbama. Kujutage vaid ette – see tohutu suur plastik oli ühes tükis, 60 meetrit pikk ja 14 meetrit lai! Tegu oli sama kattega, mille eelmisel aastal torm kasvuhoonelt maha rebis ja seetõttu ei olnud see just kõige paremas olukorras.  

Details

Published: May 20 2013