See on vist küsimus, mida kõige rohkem küsitud igal pool maailmas. Ja  nii küsis seda mu sõber  Lakewoodi suvepeol välibaari juures, kus tollal veel katust polnud. Mul oli mõttevälgatus ja vastasin: “Tead mis, mu vanus on täpselt mu sünniaasta kaks viimast arvu”. Ta jäi mõttesse ja ei mäleta, kas leidis õige vastuse, sest sellest päevast on väga palju aastaid möödas. Järgmisel aastal leidsin, et ei saa enam seda ilusat vastust kasutada, sest olin aasta vanemaks saanud, kuid siis leidsin lihtsa lahenduse: lisasin sünniaastale 1 ja nüüd on neid juba 59 lisatud. Ilma, et te edasi loete, kas oskate välja rehkendada mu vanuse teades, et mu vanus on mu sünniaasta kaks viimast arvu plus 59.

Details

Published: May 20 2013

 

Oxfordi ülikooli sotsioloog David Stuckler ja Stanfordi ülikooli meditsiini abiprofessor Sanjay Basu kirjutavad ajalehes New York Times, kuidas kasinus inimesi tapab (How Austerity Kills). Muu hulgas tuuakse negatiivse näitena esile ka Nõukogude Liidu lagunemise järgne šokiteraapia Eestis. Seoseid tööpuuduse ja enesetappude vahel on Stuckleri ja Basu sõnul jälgitud juba 19. sajandist alates. Tööd otsivad inimesed lõpetavad ise oma elu kaks korda suurema tõenäosusega kui need, kellel töökoht olemas on.

Details

Published: May 20 2013

 

Enamus vanemaid inimesi kannatab nõrgeneva kuulmise all, olles sunnitud tarvitama kuuldeaparaati. Püüan alljärgnevalt lugejaile selgitada kuulmisprobleemi olemust. Ma pole aga kõrvaarst, vaid insener. Käsitlen ainet seepärast füüsikalisest – akustika – küljest.  Alustame küsimusega, mis on “heli” või “hääl” ja kuidas seda määratleda. “Väike Entsüklopeedia 2002” annab siin definitsiooni: “(Heli on) keskkonnas lainena leviv võnkliikumine.” Inimese keskkonnaks on tavaliselt õhk. Helienergia tagajärjel edasi-tagasi võnkuvateks (“lainetavateks”) osakesteks on õhu molekulid. Viimased, vastu kõrva trummikilet põrgates, annavad heli edasi sisekõrvale, kus spiraalikujulises elundis nimega tigu asuvad kuulmisnärvide otsad.

Details

Published: May 13 2013

 

Meie perekond kolis Narva 1934, kui minu isa määrati sealse Puhk & Poegade ärijuhiks. 1940 meie elasime vanahärra Abramovi üürimajas Vestervalli tänaval. Tänava ääres oli üks vürtspood ja üürimaja asus selle taga. Nende vahel oli väike haljasala aiamööbliga. Üürnikel oli kombeks, eriti suvel peale õhtusööki, tulla sinna istuma ja arutama maailma sündmusi. Eriti ärev oli maailma poliitiline olukord juunis 1940. Vähem kui aasta tagasi oli Hitler alustanud sõda, Molotov-Ribbentropi lepingu tagajärjel istus Punaarmee lääne Eesti baasides ja nüüd ähvardas Venemaa Eestit ja Lätit baaside lepingu mittetäitmisega, millele järgnes uus järelandmine. 

Details

Published: May 06 2013

 

Üks mu hea sõber kirjutas mulle, et „Eesti on maa, mille kevad on ära unustanud“. Küllap on tal õigus. Möödunud laupäeval sõitsin ma Põlvasse kohtumisõhtule Pizza Olive´is, mida juhatab Olvi Raie koos oma kokast abikaasaga. Pizza Olive asub Eesti Maanteemuuseumi kõrval. Ma pole sellesse muuseumisse veel jõudnud, aga mul on kavas seda teha koos oma pojapojaga. Alati, kui keegi mulle maanteemuuseumist räägib, teeb ta seda väga entusiastlikult ja hoogsalt, kiites seda asutust taevani. Eksponaatide hulgas on ohtrasti vanemat, aga ka uuemat tehnikat ja küllap on see ka nii välja pandud, et vaatajal on põnev. Miks muidu muuseum nii palju kiidusõnu väärib.

Details

Published: May 06 2013

 

Meil on kevad ja avatud veed. Meil on tehtud ja tegemata tööd. Meil on just see elu, mida me praegu elame. Muudes maades ringikäinuna ja olnuna püüad ikka aduda erinevusi ja sarnasusi kodumaa oludega ja eludega. Selles võrdluses tundub nii mõnigi kord eestlase kuju olevat küll töökas, aga ka kinnine ja stressipeegeldav. Kuigi üha enam kohtab avatud ja ladusaid inimesi, kelle rind enam lahti elule. Enamasti ikka nooremad ja ilmanäinumad inimesed, sekka ka elu mõnusalt võtvat vanemat rahvast.

Details

Published: May 06 2013

 

Vene teadlaste uurimused kliima muudatustest (“Unustage globaalne soojenemine” VES #13 28. märts) sisaldab palju põhjendatud kriitikat globaalse soojenemise hüsteeriale, aga kaldub vastupidiseid seisukohti liialdama. Sellepärast  on vaja informatsiooni täpsustada ja täiendada. Võime kõrvale jätta väga pikaajalised muudatused, näiteks (tõeliste)  jääaegade tsükli, milles muudatused toimuvad väga aeglaselt tuhandete aastate jooksul. Aastakümnete ja sajandite mõõtmetes jääb meile kaks tegurit.

Details

Published: May 06 2013

 

Kevad on Eestis kummaline aastaaeg. Päike paistab harva ja kui ta siis lõpuks oma palet näitab, tormavad inimesed kui meeletud õue, unustades kõik muu. Talv on seekord olnud erakordselt pikk ja muutus tüütuks isegi Eesti mõistes, ilm on lõpuks ometi muutunud ja pannud lume üsna kiiresti sulama.  Õnneks pidasid minu küttepuud selle talve kenasti vastu, kuigi pean tunnistama, et napilt. Ma pole pärast Soomest messilt tagasitulekut ahju kütnud. Selle nädalaga, mis ma Soomes olin, on Eestis läinud palju soojemaks. 

Details

Published: May 06 2013