1996. aastal Tartu Ülikooli audoktoriks nimetatud ja 1997. a. Riigivapi III klassi teenetemärgiga autasustatud  ning VESi lugejaskonnale hästituntud dr. Vello Helk tähistas 23. septembril oma 90. juubelit.
Vello Helk sündis Varstu vallas Võrumaal. Lõpetas gümnaasiumi ja sattus II maailmasõja keerdkäikudes soomepoisina 1945. a. Taani. Ta õppis Århusi ülikoolis, saavutades dr. phil. kraadi 1956. aastal. 1959. aastast kuni pensionileminekuni töötas Vello Helk Taani Riigiarhiivis, viimati riigiarhivaari kohusetäitjana. Juubilar on mitme Taani ajaloolaste ühingu liige ja teda on ülendatud Danneborgi rüütliristi kavaleriks. 2008. a. annetas ta oma raamatukollektsiooni Tartu Ülikoolile.

Details

Published: October 14 2013

Eestis puhkeb ikka aegajalt ägedaid vaidlusi selle üle, kes on õige eestlane, mil määral me üldse oleme eestlased, ja nüüd siis on järjekorras küsimus, kas oleme liiga rahvuslikud või on meil hoopis patriotismist tublisti puudus.
Selline närviline kahtlemine iseendas ja oma rahvuslikkuses meenutab mulle justkui teismelise nooruki vaevusi: kes ma üldse selline olen, kas ma olen ikka piisavalt väärikas teiste suurte poiste seltskonnas, kas ma mitte liiga hädine, arg ja pisike välja ei paista.

Details

Published: October 03 2013

Järgnevad augustikuu Vaba Eesti Sõna lehenumbrid valmivad Eestis musta leiva, suitsulesta ja kukeseente saatel. Lugeja jaoks ei ole mingit vahet, kus lehte tegelikult tehakse, sest tänu tänapäeva tehnilistele võimalustele saabub leht Long Islandil asuvasse trükikotta samasuguse failina nii New Yorgi Eesti Majas asuvast toimetuseruumist kui Tallinnast või Pärnust või Hiiumaalt. Vaja on vaid kiiret internetiühendust.

Details

Published: September 18 2013

Augustis toimusid nii Eestis kui Kanadas mitmed rahvuslikult olulised sündmused. Tartus aset leidnud öölaulupidu oli tänavu täis niisugust vaimustust ning indu, et meeleolu ja ühtsustunne meenutanud lausa laulva revolutsiooni päevi, kinnitavad osavõtjad. Aga see spontaanne vaimustus eesti rahvaks olemise rõõmust kandus üle ka kõigile neile, kes jälgisid Tartu öölaulupidu meedia vahendusel kustahes maailma kaarel. Üleilmne suhtlusvõrk Palgeraamat (Facebook) oli üsna üksmeelselt täis rõõmsaid pilte ja tunnustavaid kommentaare, mida ei juhtu just eriti tihti. Ikka leiavad eestlased Eesti asjas midagi kritiseerida, aga seekord vist üldsegi mitte. Ehtsat emotsionaalset enesekinnitust vajame ikka ja jälle selleks, et uued põlvkonnad kogeksid samuti, kui loomulikult uhke ja hää on eestlane olla.

Details

Published: September 04 2013

Rahvuslaste probleemide arutlustes katsutakse leida põhjusi ja lahendusi. Viimased on tihti äärmuslikud ja utoopilised. Arvatavaid põhjusi on mitmeid, lahendused jäävad õhku rippuma. Toon näiteks ühe süstemaatilisema analüüsi. Rahvuslased on asutanud mitu omavahel rivaalitsevat parteikest. Selleks antakse viis põhjust.

Details

Published: August 02 2013

Tihti on juhitud tähelepanu faktile, et Eesti iseseisvuse kaotuse süüd üha enam omistatakse tolleaegsele juhtkonnale, millega aeg-ajalt lähenetakse Moskva tõlgendusele, mille kohaselt pole olnud mingit okupatsiooni, rahvas lihtsalt oli väsinud petturpoliitikutest ja eelistas minna tagasi Venemaa ehk N. Liidu hõlma alla, kus neil nagunii õndsal tsaariajal oli olnud suhteliselt hea elu.

Details

Published: July 27 2013

Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. On üks inimese põhivabadustest, aga selle kasutamine pole alati probleemidevaba.Tõlgendustes on suuri lahkuminekuid ja see ei teeni alati demokraatia huve (lähemalt Martin Mölder, Sirp 04.04.2012).
Vana-Kreeka filosoof Pythagoras ütleb, et nagu nüri mõõk ei ole kasulik, ei sobi ka sõnavabadust valesti kasutada.

Details

Published: July 20 2013

 

Suve algus peaks ka tähendama mõningat vaheaega probleemide jätkamises. Neilegi oleks vaja suvepuhkust. Neid ridu kirjutades pole siiski veel näha tavalist vaheaega. Olen Eesti meedia jälgimisel kogunud palju muljeid, katsun mõnda lühidalt sõnastada. Juuni on meenutuste ja mälestuste kuu. Sellega on seotud kurvad ja otsustavad sündmused Eesti lähiajaloos. Möödub 73 aastat Eesti okupeerimisest ja 72 aastat juuniküüditamisest. Vabaduses sündinud põlvkonnale on see juba kaugajalugu, mida on tänaste mõttemallide kaudu vahel raske mõista. Surevad tunnistajad ja kõik see vajub veelgi kaugemale, tõlgendamiseks kehtiva poliit-korrektsuse kohaselt, mis muutub koos nn arenguga.

Details

Published: June 23 2013