Kirjanik Mihkel Mutt lähtub ühes oma arvamusartiklis (Postimees 22.05.) anekdoodist elevandi puuri ees seisvast eestlasest. Kui kõrval seisavad venelane, prantslane, ameeriklane jt mõtlevad normaalseid mõtteid (kui palju elevandist šnitslit saaks, kuidas elevant paaritub jne), siis eestlane mõtleb, mida elevant temast mõtleb. Allpool valik tema tähelepanekutest. Oskus näha ennast teiste pilkude läbi on intelligentsuse tunnus ja eduka toimimise eeldus. Aga ülemäärases koguses väljendab see ebakindlust ning halvab teovõimet. Tähtis on asjaosalise positsioon. Kui prantslase, ameeriklase jt jaoks on elevant objekt, siis eestlase jaoks subjekt, enda on ta aga vabatahtlikult objektistanud. 

Details

Published: June 17 2013

Eesti taasvabanemise kulgedes sain tihti sõna tausta tutvustamiseks ja arengu kommenteerimiseks minu asukohamaa Taani suuremates päevalehtedes. Vahetevahel ka eesti lehtedes, nii välismaal kui ka Eestis. Tekkis hea kontakt Rootsis ilmuva ajakirjaga Rahvuslik Kontakt, alates 1999. aastast järjekindlalt artikliga igas numbris. Aasta hiljem alustasin iga nädal juhtkirja kirjutamist siin USA eestlaste ajalehes.

Details

Published: August 14 2013

 

Lugedes Eesti võrgumeedia uudiseid, jääb tihtipeale ühte ja teist silma, mis vääriks rohkem tähelepanu ja analüüsimist. Ajaloolasena olen ses suhtes natuke ühekülgne, koondades huvi ajalooteemadele. Ruumi nappus sunnib tegema seda lühidalt, keskendudes olulistele punktidele. Eesti ajalugu koosneb osalt üksikisikute ajaloost. Nende panus mängib suurt osa ja on ka ohus murdeaegadel ning süsteemivahetusel. Pärast Eesti taasvabanemist on olnud palju vaidlusi selle üle, kuidas vaadelda nende panust, kes okupatsiooni ajal tegid koostööd võõrvõimuga. Kuna üleminek toimus suhteliselt rahulikult, piirdudes enamasti verbaalsete lahingutega, siis polnud ka vere, vaid pigem süljevalamist, mis ei paista veel lõppevat.

Details

Published: June 10 2013

 

Lapsepõlves oli põnev tutvuda Kreutzwaldi ja teiste kogutud muinasjuttudega, mis ergutasid fantaasiat. Polnud vaja neid uskuda, oli mõnus lugeda, kuidas Kaval Ants vedas Vanapaganat alt, kes käitus umbes nagu praegune valija, kes ka valimiste eel usub poliitikute säravaid lubadusi. Sellele lisaks olid Kalevipoja vägiteod, ka tema võitlused sortsidega. Oli kahju temast, sest ta nagu eesti rahvas kaotas vabaduse jalad ja aheldati põrgu väravate külge. Lõpuks oli siiski natuke lootust tema taastulemisele, aga vist proteesidega? Lisaks ilusatele ennemuistsetele lugudele sai loetud Bornhöhe ja teiste pajatusi eestlaste muistsest vabadusvõitlusest. Nagu ilmneb viimastest tõlgendustest, lasin end sellega vist viia eksiteele? 

Details

Published: June 03 2013

 

Inimesed on etturid, kes lasevad end tüürida juhtnuppude poolt. Need on aga ajaloo suures mängus tihti sõltuvad etturite kaitsest. Selle kindlustamiseks tuleb vahel ajalugu ümber hinnata. Tartu kirjandusfestivali Prima Vista külaliste hulgas oli vene literaat Leonid Mletšin. Ta andis Tartu Postimehele intervjuu, milles muuseas ütles: ”Aga ühe suurepärase tsitaadi olen küll varunud. Aleksandr Herzen kirjutas XIX sajandil, et Vene valitsus ei korralda paremat tulevikku, vaid korrastab minevikku. 

Details

Published: June 03 2013

 

Eesti on osa Euroopast ja peab kuuludes Euroopa Liitu ka jagama selle rõõme ja muresid. Oli kord aeg, kus EL sarnanes moodustisega, millel oli helge ja paljulubav tulevik. Nüüd võrdlevad mõned teda keskealise inimesega, kes on elanud üle oma majanduslike võimaluste ja on närvilise kokkuvarisemise äärel. Ajaloolaste kohaselt olevat läbi aegade olnud 243 katset Euroopa ühendamiseks. Peaaegu kõikide ideoloogid olid sõjapealikud. Selle 244. katse taga paistab olevat kultuuri-, eriti aga turustrateegia, mis annab mõttele sisu. Vähemalt kuni Lõuna-Euroopa maffiaasulad hakkasid uhkustama oma euroopalikkusega ja kuritarvitama selle võimalusi. 

Details

Published: May 20 2013

 

Vahepeal on jäänud mulje, et eestlased võitlesid end vabaks N. Liidu ikkest, et nende vabaduse lauluhääl oli nii tugev, et sellele ei pidanud vastu Moskva okupatsiooni Jeeriko müürid.  Uue Eesti keskajaloo (EA II) tõlgendused ei jäta mõjutamata Eesti uuemat ajalugu. Eespool mainitud mulje on nähtavasti ainult rahvusromantiline naiivsus? Pole vaja oodata 700-800 aastat selle korrigeerimiseks, seda teevad ära järgmised edumeelsed ja arengualtid ajaloolaste põlvkonnad. Jõuavad järjekordse ”lõpliku tõeni”, mis kestab, kuni ajalooratas oma keerlemisel ka selle teiste ”lõplike tõdede” prügikasti heidab. Seal pole ruumipuudust.

Details

Published: May 13 2013

 

Kui meie esivanemad aegade hämaruses jõudsid Läänemere kaldale ja jäid siia peatuma, eks olnud ka siis probleeme teistega, kes nende kannul püüdsid end siin maksma panna. Võib-olla ka nendega, keda nad eest leidsid? Need probleemid lahendati tookordsete tavade kohaselt. Seda pole jäädvustanud kroonikad, sellest saab aimu maapõues säilinud allikate kaudu, millest lähtuvad arheoloogid oletusterikkas ajalookäsitluses. Rahumeelsed kontaktid pole jätnud endast palju jälgi, kuigi võib oletada, et need olid ülekaalus. 

Details

Published: May 06 2013