Uus aasta tähendab aastaarvu vahetust, aga elu jätkab samades rööbastes. Eelmise aasta lahendamata probleemid kolivad üle ja ootavad ikka lahendamist.  Eelmine aasta oli probleemiderikas, ja mitte vähe polnud ettepanekuid nende lahendamiseks. Pahameeletorm poliitikute vastu saavutas erilise teravuse, kui avastati, et IRL-poliitikud vahendasid elamislubasid vene ärikatele. Hiljem lisandus ”Silvergate” – Reformierakonna kahtlase rahastustausta paljastus. Kriitika turmtuli valitsuse vastu soosis loomulikult opositsiooni, eriti kuna püüti venitades probleeme pisendada. Kasutati ringkaitset, ei tahetud võtta vastutust. 

Details

Published: January 13 2013

 

Ajaloos räägitakse palju arengust, mida viib edasi iga uus põlvkond, Sisuliselt võib mõnikord pigem olla tegemist taandarenguga, mida kaasajalised tavaliselt ei märkagi. Selle konstateerimiseks on vaja ajalist distantsi. Eesti Vabariigi taastamise protsess sai tegelikult avalöögi veerandsaja aasta eest Hirvepargis. Kuigi tookord polnud täit selgust sihis ega eesmärgis, mis sai kindlama kuju N. Liidu lagunemisel, oli unistuseks endine Eesti Vabariik, mis aga aja kulgedes üha enam kaugenes. Tunnusmärgiks sai ja jäi aga selle järjepidevus.

Details

Published: January 01 2013

 

Ajad muutuvad ja meie muutume koos nendega – seda algupäraselt ladinakeelset tsitaati kohtab arvamusartiklites. On omistatud ühele Rooma keisrile, aga tegelikult on see üldkeh-tiv fakt. Lisaks oleks loogiline küsida: kes tegi? Ja vastata Jakob Kunderi vanapagana eeskujul: Ise tegi! Nende muutuste taga seisame ju meie kõik, arengumootorite sõiduvees - enamik passiivselt kaasa minnes, osa protesteerides, aga olles sunnitud leppima: evolutsioon on parem kui revolutsioon.

Details

Published: January 01 2013

 

Eriti aktiivselt on täiendavalt sõna võtnud ajaloolane David Vseviov ja endine Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud. Neist esimene, kes vahel kirjutab mõistlikult, paistab nüüd olevat kaotanud ajaloolise perspektiivi tunnetuse, võrdles Eestit 1930-ndate N. Liiduga, möönates siiski teatud erinevusi (Delfi 3.11.)! Kui üks ajaloolane ei paista teadvat täna, mis toimus 1930-ndatel NSVL-is, kas ta väärib ajaloolase nime? Mitmed kommenteerijad imestavad, kuidas saab nende aastate suurt repressioonilainet märkamata jätta? Ta on hiljem katsunud oma seisukohta mahendada ja laiendada.

Details

Published: December 17 2012

 

Demokraatias on eriarvamustel loomulik osa – ja ka mõju. Vähemustel on raskem end maksma panna, aga seda saab saavutada koostöö kaudu. Nii on ka valimissüsteemi eesmärk muuhulgas koostöövõimeline parlament. Eestis toimib valitsuskoalitsioon ja koaleerunud erakondadel on parlamendis enamus, nagu on nende poolt hääletanud ka enamus valijatest. Demokraatia pole aga nõrkusteta. Nende hulka kuulub kogemus, et kauaaegne võim korrumpeerib. Võimuvahetus aitab seda vältida ja värskendab poliitilist õhku. Eestis on 2005. aastast võimul Reformierakonna juhitud vahelduv koalitsioon, mille peaministriks 2011. aastal kolmandat korda sai Andrus Ansip. 

Details

Published: December 10 2012

 

Pärast iseseisvuse taastamist on Eestil jäänud lahendamata mitmed Venemaaga seonduvad probleemid. Nende esirinda kuulub piirileping, mille sõlmimist tõkestas eestipoolne viide preambulas Tartu rahule, mis põhjustas 2005. aastal moskvapoolse allkirja tühistamise.  Nüüd on jälle alustatud selleteemalisi läbirääkimisi. Kommentaarides juhitakse tähelepanu faktile, et Venemaa tunnustas küll Eesti iseseisvust, aga mitte selle järjepidevust, mida Eesti ise on rõhutanud. Vanad lääneriigid, kes polnud tunnustanud Eesti annekteerimist, taastasid vahepeal katkenud diplomaatilised suhted, aga mida tegi Venemaa?

Details

Published: December 10 2012

 

Tuleviku uurimine on nagu mingi kõrgemat sorti jama. Tulevikku veel ei ole, ja kui see on olemas, siis ei ole enam tulevik. Tulevikuteadus ehk futuroloogia, mis on sotsioloogia haru, uurib järelikult ja tegelikult midagi, mida ei ole olemas. Isegi kui saab uurida mittemidagi, võib tulemus mõnikord minna täppi –  nagu kaardimooridelgi. Just nagu optimistid eelistavad näha väljapääsu augu äärtest, kuna pessimistid näevad eelkõige kohutavat auku, nii rõhutavad ka futuroloogid täideläinud ennustusi, nende kriitikud aga luhtaläinuid. Õigust jääb üle piisavalt mõlemile poolele.

Details

Published: December 01 2012

 

Eesti uudised on vahel päris muret tekitavad. Hiljuti refereeriti rahvusvahelist uuringut, mille kohaselt viiendik põhikooli lõpetajatest ei saa ka suhteliselt lihtsamatest kirjalikest tekstidest aru. Nad oskavad küll lugeda, kuid ei oska loetut seletada (VES 11.10.) Samas kirjutas üks gümnaasiumi emakeeleõpetaja, kuidas ta täiendas oma sõnavara lihtsustatud internetikeele kaudu. Et isegi kõrgemal tasemel on sõnavara puudulik, näitab üks teine uurimus. Selle kokkuvõttes jõuti järeldusele, et eesti keele pädevuse tasemelt vastab riiklikus õppekavas kehtestatutele kõigest 52%  esmakursuslastest. Ei tunta isegi selliste sõnade tähendust nagu näiteks ”lüüriline”, ”kõneaine” ja ”krõbe”. 

Details

Published: November 18 2012