Aasta pärast Jüri Kuke hukkumist, 27. märtsil 1982 tegi Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar Vabadusraadios ettepaneku hakata Eestis mainitud päeva tähistama Langenud Vabadusvõitleja Päevana. Selle päeva aulakonverentse on Tartus korraldatud alates 1997. aastast. Mälestusüritusi Jüri Kuke auks on korraldatud ka mujal, kuid vaatamata korduvatele taotlustele pole Eesti parlament ega ka valitsus soostunud 27. märtsi riiklikuks tähtpäevaks tunnistama.

Details

Published: November 18 2012

 

Eelmises artiklis mainitud mälestustes GULAG’i kõrgkoolist ”Tõe karvane pool” esitleb Priit Silla ühte oma saatusekaaslast Märti mehena, kelle sisse Looja oli pannud sama palju andeid kui jagas poolele linnale, lisaks veel külatäie kangust. Ta suutis koiku nurgal kuivavate viltide ja puhvaikade vahel riidehoius (kaptjorka) ning suviti elutsooni õues pingil tõlkida Darwini teoseid. Juba nende hankimine oli meistritöö, rääkimata poolelioleva käsikirja kaitsmisest. Darwin, sinder, oli oma raamatud kirjutanud saksa tähtedega, mis äratasid impeeriumitruus valvuris juba iseenesest kahtlust. Laagri tsensorile, poliitülemale ja teistele vastutavatele isikutele selgeks teha, kes oli Darwin, miks tema töö on tähtis ja miks Märt tema raamatuid oma keelde püüab ümber panna, - see oli Heraklese vägitükk. Milleks keegi Darwin, meil on oma Lõssenko ja Mitšurin?” ( lk. 73-74).

Details

Published: November 18 2012

 

Eesti noorem põlvkond on ilma isiklike mälestusteta võõrvõimu ajast. See on nende jaoks kauge ajalugu, mõned muljed pärinevad selle aja inimeste meenutustest. Puudub korralik ajalooline analüüs. Osalt on ajaloolased oma tausta tõttu selle aja köidikutes, pealegi mängivad Eesti poliitikas veel mõjuvat rolli mitmed peidetud ja unustatud punaste parteipiletitega tegelased. Nad ei saa mööda ebameeldivatest faktidest, püüavad leevendada olukorra kirjeldust, tõstes esile positiivseid fakte ja mõjutades unustamisele. Meedia annab meelsasti sõna nii neile kui ka nende soosijatele. 

Details

Published: November 05 2012

 

Siinkirjutaja on aastaid jälginud Eesti olukorda ja arengut. Välisvaatlejana olen sõltuv Eesti kontaktidest, sest infost üleküllastatud ajal ei piisa kriitilisest analüüsist, on ka vaja otseseid kommentaare. Seda on mul õnneks heade Eesti kontaktide kaudu, kes aitavad mul vältida ekslikke järeldusi ja an-navad tihti uut inspiratsiooni. Mind lahutab Eestist Läänemeri, aga seob tihe isiklik ja kirjalik kontakt. Oma tekstide sisu eest olen tihti võlgu just Eesti kontaktidele ja arvajatele. Siin mõned tähelepanekud ja uitmõtted.

Details

Published: October 23 2012

 

Eelmises artiklis oli juttu 24. augusti Sirbis ilmunud Harri Kivilo mälestuste tutvustamisest Jaak Valge poolt, kes iseloomustas autorit rahvuskonservatiivsena. Samas numbris on esindatud ka vastaspool: poliitikajaloolane Jaak Allik pühendab palju tähelepanu Mati Grafi teosele ”Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988–1991”. Mõlemad teosed on ilmunud sel aastal. Allik lööb kohe kiiduakordid oma arvamusklaveril: ”Oma kahe monograafiaga (vt ka „Kalevipoja kojutulek”, Argo, 2008) on ajaloodoktor Mati Graf loonud kapitaalse baasteksti, millest ükski laulvat revolutsiooni käsitlev ajaloolane tulevikus üle ega ümber ei saa. 

Details

Published: October 15 2012

 

Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva juubeli tähistamise üleskutse allakirjutajad on kirju seltskond: lambad kõrvuti huntidega. Et viimased alati ei leppinud taimetoiduga, nähtub mitmest sovetiaja näitest. Madis Kallioni kohta andmeid kogudes leidsin huvitavat lisainfot. 

Aprillis 1980 toimus Tartu noortemajas Sõprus äge sõnavahetus dissidendi Viktor Niitsoo ning Tartu ülikooli komsomolijuhtide Madis Kallioni, Mart Raiki, Valev Plato, Andres Eesmaa ja noortemaja direktori Riho Illaku vahel. Info jõudis KGBsse ning asjaosalised jagasid lahkelt nii ülekuulamistel kui ka kohtus tunnistusi Niitsoo vastu (Eesti Ekspress 9.01.2010). 

Details

Published: October 07 2012

 

Varem mainitud artiklile oli paarsada kommentaari. Enamasti isiklikud muljed, milles kajastuvad nii positiivsed kui negatiivsed meenutused. Sõlmiti palju osalt tänaseni kestnud sõprusvahekordi, ka abielusid. Mööndakse tüdrukute raskemat olukorda, sest nad kannatasid vahel komandöride ja komissaride vägivalla all. Juhtkonda eriti ei armastatud, sest see käitus ülbelt, nagu selle taga seisvad nõukogude okupandidki. Kummaline on seda nüüd demokraatia kooliks pidada.

Details

Published: October 07 2012

 

See on igivana tõde, mis ei lase end tagantjärele palju häirida poliitilistest süsteemidest. Eriti kui lõpp on hea. Sellest vaikivad ju need, kelle suu suleti igaveseks. Siinkirjutaja keeruline noorus kulges kahe okupatsiooni ajal ja lõppes suhteliselt hästi paguluses. Nii pole tagasivaates just põhjust nuri-semiseks, aga siiski meenutamiseks, et see aeg võttis paljudelt eakaaslastelt nende nooruse.

Details

Published: September 23 2012