Mõnda aega on olnud vaikus Magnus Ilmjärve teemal. Tema teesid soojendati taas üles 11. augusti intervjuus Eesti Päevalehes, milles ta arvab: 1930-ndate õppetund on, et demokraatiat tuleb kaitsta ja suurriike ei saa usaldada. Pole mingi uus avastus, vaid tavatõde, mis kehtis varem ja kehtib nüüdki.. Ta on üldiselt tagasihoidlik, vahel üsna loogiline. Näiteks arvab, et sõjaline vastupanu 1939. aastal oleks rahvast kindlasti ühte liitnud, kuid arutelu, et missugune olnuks saatus, mis oleks juhtunud teistsuguste otsustuste puhul, jääb ikkagi spekulatsiooniks. See on ka tõsi, sest ega keegi ju ei tea, kuidas oleks läinud. Ida-Poolas, mis vallutati 1939. aasta sügisel, küüditati ju peaaegu rahvast tühjaks. Eestil oli suuri kaotusi, aga osaliseks võiduks tuleks lugeda 70 000 pääsenut, kes olid varem okupantidele ja on veel nüüdki endistest kollaborantidest võimukandjatele pinnuks silmas. 

Details

Published: September 10 2012

 

Diktatuurides loetakse ohtlikeks vaenlasteks süsteemivastase iroonia ja satiiri kasutajaid, kuna neid on palju raskem elimineerida kui otseseid vastaseid. Sovetiajal levisid ”Armeenia raadio” uudised suust suhu ja naeruvääristasid süsteemi ninamehi ning nende tegemisi. Naer seob võimsalt. Nalja kaudu saab eriti hästi tegelda tabuteemade ja muide tunnetega seotud teemadega ning saab ka norme kinnistada. Möödunud aegade naljadest ja lustakatest lauludest aru saada on kohati väga raske, aga on pärlid, mis toimivad ka väljaspool oma tekkekeskkonda. Pärast taasiseisvumist pole poliitiline satiir olnud eriti kõrgetasemeline. 

Details

Published: September 06 2012

 

On märgata, et endise Eesti põlvkond hakkab kaduma, tunnistajad varisevad manalasse. See lihtsustab ajaloo võltsimist, mis on ka üha rohkem võimu võtmas. Ajalugu on kogu aeg ümber kirjutatud. Kui antakse Eestile armuaega, siis hindavad sovetiaja järeltulijate võsud selle jälle ümber. Mineviku mõjud on tugevad, ei kao niipea, kestavad ka pärast vana põlvkonna kadumist. Ideoloogilisest saastast-rumalusest puhastamine võtab aega, see on 50 aasta jooksul sügavalt juurdunud. Näiteks võib tuua Margus Kiisi artiklit sovetiaja müütidest (Delfi 16.07.), mida kommenteeriti väga elavalt – ligi 900 kommentaari. 

Details

Published: September 06 2012

 

20. augustil möödus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest 21 aastat. Eelmise Eesti Vabariigi produktina ja ajaloolasena on loomulik heita pilk tagasi alusmüürile ja mõõta selle ajalist tugevust. Sõjaeelses Eesti Vabariigis sai tähistada selle sünni aastapäeva täielikus vabaduses samuti 21 korda. 22. korral olid sees Nõukogude Liidu baasid, seega juba osaline okupatsioon. Selle perioodiga seoses meenub hasart-kaardimäng kakskümmend üks, tuntud ka ”atskoo” nime all, milles võidab see, kes saab tõmmatud kaartidest kõige rohkem silmi, kuid mitte üle kahekümne ühe (inglise keeles „blackjack“). Eesti Vabariigil oli selles käes võit: 21 aastat eluaega. Sellest hoolimata sunniti ta tõmbama veel ühe kaardi, millega läks ta lõhki ja kaotas vabaduse. 

Details

Published: August 27 2012

 

Briti matemaatik ja filosoof Bertrand Russell on kord öelnud: „Maailma hädad tulevad sellest, et rumalad on liiga eneskindlad ja targad on täis ebakindlust.“ Seda kinnitab võrgukommentaaride lugemine. Ebakompetentsed inimesed on liiga rumalad oma ebakompetentsuse tajumiseks. Demonstreerivad oma foobiaid ja kinnismõtteid – ei lase end häirida faktidest ega kriitikast. Miks on ebakompetentsus nii laialt levinud? Sagedamini kui teadmised tekitab eneseusaldust nende puudumine. 

Details

Published: August 04 2012

Aega ei saa peatada, selle igiliikurilt maha hüpata. Vananedes tugevneb aga tendents noorusaja ilustamiseks: siis oli rohi rohelisem ja päikesepaiste soojem.
See kehtib ka kommunismi ülesehitajate kohta, kes Eesti taasvabanedes vahetasid poolt ja värvi, katsusid jätkata oma varemat ülesehitustööd kapitalismi tingimustes, seejuures tihtipeale kasutades vanu kogemusi ja kombeid.

Details

Published: July 16 2012

 

Aasta algul oli juttu ühe noorkommunisti eduteest Eesti Vabariigis (26. jaanuaril 2012). Erakõrgkooli Estonian Business School’i rektori asetäitjaks sai professor Arno Almann. Meenutasin tema karjääriteed ENSV-s, kus ta oli aastaid nomenklatuuri tipus, juhtis komsomoli ja tõusis EKP Keskkomitee liikmeks. Eesti vabanemine ja kompartei kadumine ei tõkestanud karjääri jätkamist, eriti tugev on tal side enda vana soosija Arnold Rüütliga, kelle nõunikuks ta sai veel 2007. aastal. See kõik päädis väärtusliku punktiga. 8. juunil võis lugeda ajakirjanduses, et ta valiti EBS-i rektoriks. Viieks aastaks, nii võib ta 67-aastaselt rahulikult erru minna ja vaadata tagasi oma karjääriteele kahe teineteisele vastupidise süsteemi teenistuses.

Details

Published: July 07 2012

 

Korduvalt heidetakse Eesti valitsusele ette, et ta ei katsu parandada vahekorda Venemaaga. Ilmekaks näiteks on keskerakondlase Roman Ubakivi arvamusartikel: ”Rumal välispoliitika on ohuks Eesti julgeolekule” (Eesti Ekspress 02.06.). Ubakivi arvab, et kuna ligi kolmandik Eesti elanikkonnast on venekeelsed ja -meelsed, võib tulevikus nende huve esindava partei tekkimisega tõusta päevakorda arutlusteemana ka Venemaa orientatsiooni eelised ja miinused. Panustada ookeanitagusele hääbuvale üliriigile on strateegiliselt ehe lollus, mis välistab eesmärgi täitmise. Eesti võimueliit on osanud teha kõige halvema valiku.

Details

Published: July 07 2012