Kas 30 aastat on juba või alles? Kas mäletame 30 aasta taguseid sündmusi või on need juba lootusetult segunenud igapäevalõimega?

Kui rääkida, et midagi sündis 2000. aasta paiku, siis enamike jaoks on tegemist äsjaste sündmuste, millegagi, mis toimus alles hiljuti.

 

Kui siis tagasihoidlikult mainida, et sellest on möödas juba 20 aastat, tabab vestluskaaslast tavaliselt korraks hämming, sest tõepoolest, 20 aastat on peaaegu et juba inimpõlv.

Details

Published: August 14 2021

Tartus, Eesti hariduse- ja kultuuri/linnas on palju asju, mida näha ja kogeda, et saada uusi, huvitavaid elamusi – ELA ja saad MUSI ka! Taamal ehk seal kaugemal paistab suur Eesti Rahva Muuseum. See avati aastal 2016 ja lühendatult kutsutakse ERM. Sinna väärib minna! Selle ees, nagu näha, on Tagur/pidi Maja, eriline turismi/objekt, mis sai valmis aastal 2017. Tagumises majas on hulka rohkem sisu (substance), aga esi/plaanil olevas lõbu.   

 

Tagur/pidi Maja on sõna otseses mõttes tagur/pidi pööratud maja, kus ülemine korrus on alumine ja alumine korrus ülemine.

 

Diivanid, köögi/kapid ja kõik muu, mis tavalistes elu/majades põrandal paiknevad, on Tagurpidi Majas hoopis laes.

Details

Published: August 14 2021

Jaak Valge

 

Riigikogu liikme Jaak Valge (EKRE) hinnangul puudub praegusel valitsusel kavatsus piirata immigratsiooni ja plaan sündimuse kasvu toetamiseks, mistõttu võib Eesti läheneda piirile, millest allpool põhiseaduses nimetatud rahvuse, keele ja kultuuri kestlik areng enam võimalik pole.

Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski kirjutas 7. juulil avaldatud statistikaameti blogipostituses Eesti madalale sündimusele viidates: "Keegi ei oska täpselt öelda, kust jookseb piir, millest allpool põhiseaduses nimetatud rahvuse, keele ja kultuuri kestlik areng enam võimalik pole.

 

Julgen siiski arvata, et oleme sellele olulisele piirile väga lähedal."

Details

Published: August 07 2021

Juuli alguses osalesin Eesti Rotary klubide traditsioonilisel uue Rotary-aasta alguse tähistamisel Kadrioru pargis, mis on seal toimunud juba 23 aastat.  

Panin tähele, et Jaapani aias, kuhu olime kogunenud, kasvas arvukalt rododendroneid.

 

Neid ilusaid põõsaid nähes meenub mulle alati perekonnanimi Kalm, ja nüüd juba 23 aastat Eestis elades veel enamgi. 

Details

Published: August 07 2021

Vikatiga niitmise võistlustel Eesti Rahva Muuseumi välialal Tartus 10. heinakuul. Igale võistlejale eraldati lapike, mida niita; meestel 100 ruutmeetrit, naistel ja eakamatel pool seda pinda. Suur kuumus ja päike ei andnud armu, aga võistlejad olid visad.    Fotod: Riina Kindlam

 

Kui su armas eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutsub sind teatrisse, siis õige oleks ikka minna.

 

Pealegi polnud 5. klassi lõpetanud laps, keda kutsuti, kunagi varem suveteatris ehk välietendusele jõudnudki.

Õppeaasta jooksul oli klass lugenud Silvia Rannamaa väga populaarset noorsooromaani "Kadri" (1959), mida Emajõe Suveteater lavastas kaks suve tagasi.

Details

Published: August 07 2021

Kristel Vilbaste,

This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

Eestimaa on jälle täis päikesekülla ja ligi kolmekümnekraadised ilmad rõõmustavad inimesi.

 

Pole ju seda sooja siin põhjamaal kunagi üleliia.

 

Tõsi 30 kraadi ja üle selle, mis mõnel päeval päikesega olnud on, paneb vanemad inimesed ohkima ja päästeameti jagama teateid, et ärge jätke lapsi ja koeri autosse.

Details

Published: July 09 2021

“Vaba Eesti Sõna” 3. juuni numbris on huvitav artikkel muinaseestilike eesnimede kohta.

Nende hulgas on mainitud ka nime Linda, mida Kreutzwald kasutas “Kalevipojas” ja millest eestlastele on saanud populaarne ning “ürgeestilik” naisenimi.

 

Mõtlemapanev on aga kuivõrd sageli seda nime kohtab Ameerikas ja eriti hispaaniakeelsetes maades.

 

Kui võtate internetis lahti “Origin of Name Linda”, siis selgub, et nimi tuleb saksa keelest, kus ürgsemates vormides oli ta Dietlinde ja Sieglinde, olles (tõenäoliselt) tuletatud lehtpuu nimest “Linde” (pärn, niinepuu).

Details

Published: July 09 2021

"Eesti haridusministeerium on kutsunud kokku praktikutest koosneva töörühma, kes koostab haridussüsteemi eesti keelele ülemineku kava.

On ette nähtud, et koolisüsteem läheks täielikult üle eestikeelsele õppele 2035. aastaks."

On uskumatu, et peale 30 aastat iseseisvust pole Eestis teadlased uurinud keeleõpet ja ikka veel koostatakse igasuguseid “ülemineku kavasid”, kui ometi uurimused näitavad, et kõik, mis vaja: tuleb alata laste koolitamist eestikeelsest lasteaiast!

Details

Published: July 09 2021